Riigiprokuratuur teatas, et lõpetavad maadevahetuste tehingutes menetluse Andres Sarri suhtes, kes võis esialgsete kahtlustuste kohaselt tasuda Reiljani Aafrika ja Bulgaaria reisi jahiarved. Riigiprokuratuur oletas, et vastutasuks võis Reiljan Sarrile teha soodsaid otsuseid kolme kinnistu vahetamiseks Keila vallas Lohusalu külas asuva Kalda kinnistu vastu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Riigiprokurör Laura Feldmanis selgitas kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses, et kuigi riigil on võimalus looduskaitsealuseid kinnistuid vahetada, pole see kohustus. Seega põhines kogu Sarrit puudutav uurimine eeldusel, et Sarri sai oma looduskaitsealused maatükid vahetada Lohusalu külas asuva kinnistu vastu, sest ta andis Reiljanile hüvesid.

Näiteks tasus Sarri oma ettevõtte Eesti Talleks kaudu Reiljani jahireisidega seotud kulusid ligi 71 000 krooni ulatuses ja senini on maksmata veel reisi korraldajafirma VIP Reisid arve 116 000 krooni suuruses summas. Jahireisid toimusid 2004. aasta detsembris Bulgaariasse ning 2006. aasta aprillis ja 2007. aasta mais Lõuna-Aafrika vabariiki.

Sarri väitis uurimise käigus, et kuigi jahiarved maksis kinni tema ettevõte, tasus Reiljan reisidega seotud kulud hiljem sularahas. “Reiljanilt saadud sularaha, mille maksmise aega ta täpselt ei mäleta, kasutas ta (Sarri — toim) jooksvateks kulutusteks oma majapidamises,” seisab määruses.

Samas möönab määruse allkirjastanud riigiprokurör Feldmanis, et Reiljani pangakontode väljavõtetest ei nähtu sääraste kulutuste tasumiseks vajaliku sularaha väljavõtmist. Nii tellis riigiprokuratuur ekspertiisi, mis tuvastas, et Reiljani deklareeritud tulud ajavahemikul 2000, 2002–2004, 2006, 2007 on väiksemad kui ekspertide hinnatud kulutused. “Reiljanil esines nimetatud ajavahemikul teadmata allikatest sissetulekuid, mille arvelt võis ta ka tasuda Andres Sarrile reiside eest,” möönsid eksperdid.

Sarri ega Reiljaniga ei õnnestunud eile ühendust saada. Küll ütles Sarrit kaitsnud vandeadvokaat Leon Glikman, et õigusriigis peabki olema nii, et kui menetluse käigus on ilmnenud, et isik ei ole süüdi, siis ei üritata pikaldast ja sisutühja kohtumenetlust, vaid asi lõpetatakse. “Sel viisil leevendatakse isiku põhiõiguste riivet ja säästetakse maksumaksja raha,” lisas ta.

Villu Reiljanit esindav vandeadvokaat Aivar Pilv oli napisõnalisem, öeldes, et ta ei ole veel tutvunud maadevahetusi puudutavate kriminaalasja toimikutega, sest pole jõudnud toimikutele veel järele minna.

Endine Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit sai 2003. aasta oktoobris ettevõtjale Andres Sarrile kuuluvalt firmalt Saksa Auto tasuta kasutamiseks Volkswagen Touareg maasturi.

Eile väitis Kiivit Eesti Päevalehele, et ta on siiski Saksa Autoga seotud kulud tasunud. “Maksed on toimunud Saksa Auto poolt esitatud arve alusel vastavalt lepingule,” kinnitas ta.

Uurimismaterjalidest selgub, et Saksa Auto juhatuse liige Jussi Pärnpuu otsustas anda auto Kiivitile tasuta kasutamiseks ning seda palus toonane keskkonnaminister Villu Reiljan. 2003. aasta lõpust kuni mullu sügiseni maksis Saksa Auto kinni ka autoga seotud kulutusi ligi 145 000 krooni eest.

Andres Sarri sai Kiivitile tasuta kasutamiseks antud autost enda väitel alles hiljem, kui auto oli juba Kiiviti käes. Riigiprokurör Laura Feldmanis möönab, et tal pole tõendid, et Sarri oleks Kiivitile Reiljani palvel andnud kasutamiseks auto ja saanud Reiljanilt selle eest mingeid soodsaid otsuseid.