Austria noortepoliitika spetsialist: Eesti on rohkem kui valmis valimisea langetamiseks
Miks otsustas Austria alandada valimisiga 16. eluaastale?
Austria, nagu Saksamaagi, on föderaalne vabariik, mis tähendab, et üheksas liidumaas võivad kehtida erinevad seadused. Kuni 2007. aastani kehtisidki erinevates liidumaades erinevad valimisiga puudutavad seadused ning näiteks noorte turvalisust puudutavad regulatsioonid on endiselt liidumaati erinevad. See tähendas aga näiteks seda, et kui noor inimene tahtis mööda Austriat reisida, siis pidi ta teadma vähemalt üheksat erinevat seadust, et mitte pahandustesse sattuda. Mõnes liidumaas võis alkoholi tarbida 16. eluaastast ja mõnes pidid ootama 18. eluaastani. Seega kuni 2007. aastani lubasid 3 provintsi hääletada alates 16. eluaastast kõikidel astmetel, 2 provintsi kohalikel omavalitsuste valmimistel ning ülejäänud 4 lubasid hääletada alles 18. eluaastast. Oli vaja reformi, et asjad tasakaalu viia.
Kas peale valimisea langetamist oli märgata olulist muutust valimiste tulemustes Austrias?
Jah, tegelikult olid muutused päris märkimisväärsed. Endine koalitsioon konservatiivide ja demokraatide vahel lagunes 2008. aasta juulis ja viis uute valimisteni septembris. See oligi esimene üleriigiline valimine, kus said oma hääle anda 16-aastased ja vanemad. Valimiskäitumine oli rohkem radikaalne ja pooldas rohkem parempoolset ning ekstreemsemat poliitilist telge. Valimiskoalitsioon jäi küll püsima, ent kaotas oma endise 2/3 ülekaalu parlamendis, mida on Austrias tarvis suurte seaduste läbisurumiseks.
Millised olid suurimad ohud, mida nii rahvas, kui ka valitsus kartis, et valimisea langetamine kaasa toob?
Peamine kahtlus tekkis noorte poliitilise ebaküpsuse suhtes ning arvati, et noori lihtsalt ei pruugi poliitika huvitada, mistõttu nad hääletavad kahe väga radikaalse suuna poolt. Enamus neist ohtudest ei ole aga tõeks osutunud, kuigi peab tõdema, et on märgata mõnevõrra radikaalsemat valimiskäitumist.
Milline oleks sinu soovitus Eesti valitsusele, et valimisea langetamine, kui seda teha otsustatakse, läheks võimalikult sujuvalt ja tõrgeteta?
Omamata täpset ülevaadet Eesti põhiseadusest olen ma siiski kindel, et läbi tuleks viia mitmed suured seadusemuudatused. Juriidilisest aspektist on aga palju tähtsam informatsiooni jagamine kodanikele. Valimisea alandamist enim puudutav eagrupp (16-18 aastased) peab saama adekvaatset infot oma võimaluste ja õiguste kohta. Parteid teavad väga hästi, et noori on kergem mõjutada, kui vanemaid inimesi. Austrias algas esimene suurem kampaania "vote4future" läbi juba 2002. aastal, millele järgnes haridusministeeriumi korraldatavaid palju suuremaid ning väiksemaid kampaaniad sihtgrupi teavitamiseks.
Lõpetuseks, mida sina oma kogemuste põhjal arvad, kuivõrd on Eesti noored valmis tegema vastutustundlikku valimisotsust?
Olen täielikult veendunud, et Eesti ja eestlased on täna enam kui valmis valimisiga langetama. Väikestel riikidel nagu Eesti ja Austria on eelis oma dünaamilisuses. Me oleme aktiivsemad ja tahtejõulisemad oma reformide läbiviimisel. Eesti on olnud üks paremaid eeskujusid bürokraatia vähendamisel võttes kasutusele e-riigi süsteemi. Austrias ei oleks mõeldavgi, et jätad oma juhiloa koju või hääletad mobiiltelefoniga. Nii et miks mitte võtta ette järgmine samm? Samuti on Eesti ja Austria noorte osakaal umbes sama, kuid Eesti noored tunduvad olevat aktiivsemad ja ettevõtlikumad. Lisaks on viimaste uuringute järgi Eestis 14-19 aastasi noori ligi 70 000. Miks peaks keelama neil kodanikuühiskonnast osa võtmast?
Austrias on alates 2007. aastast võimalik kõikidel valimistel (kaasaarvatud referendumid) hääletada alates 16. eluaastast. See piirang kehtib seal vaid hääletamise kohta, poliitilisele kohale kandideerimiseks pead endiselt olema 18-aastane või vanem ning presidendiks kandideerides vähemalt 35-aastane. E-valida Austrias ei saa.
