Sydney Morning Heraldi teatel saatis Pirjo vastu kummalise lause: „Ma teen seda, et olla kangekaelne.”

28-aastane Pirjo ei rääkinud hostelis, kus ta ka ise elas, kellelegi, et tööl olemise asemel oli ta üksi Elouera liivarannas Cronullas. Sydneys oli sel päeval üks külmemaid juunihommikuid läbi aegade. Päästjad avastasid Pirjo laagripaiga teisipäeva päikeseloojangu ajal.

Kui päästjad järgmisel päeval tagasi tulid, leidsid nad Pirjo sülearvuti, magamiskoti ja väikese seljakoti. Pirjo ise oli aga kadunud, nagu ka tema pass ja mobiiltelefon. Keegi pole teda peale selle näinud ega temast midagi kuulnud.

Sõbrad City Resorti hostelist ütlevad, et Pirjo polnud viimasel ajal päris tema ise.

„Ma ei tea, mis juhtus selle ühe nädala jooksul… Ta oli nii imelik,” rääkis Zenab Bastawala.

Brooke Carringtoni sõnul tundub imelik, et Pirjo üksi rannas laagris oli. „Mul on tõesti raske uskuda… Ta on hea suhtleja, räägib alati kõige rohkem, on väga sõbralik.”

Viimane kõne Pirjo mobiiltelefonilt tehti pühapäeval Darlinghurstis Oxford Streetil.

Tikitiki sõnul on kolleegid hostelist, kus Pirjo öömaja eest töötas, püüdnud talle pidevalt helistada, kuid tulemuseta.

„Ta oli vastutulelik, väga sõbralik. Ta oli väga usaldusväärne… See pole üldse tema moodi. Tal pole poiss-sõpra, aga ta oli hosteli inimestega lähedane. Me proovisime talle helistada, aga me arvame, et tal on uus number. Me oleme kõik segaduses,” ütles Tikitiki.

Pirjo käis küll aeg-ajalt matkamas, aga siis Sinistes mägedes ja mitte kunagi üksi. Sõbrad ei suuda seletada, miks oleks ta pidanud minema Elouerasse, kuigi ta olevat seal mais ühe öö veetnud.

Tikitiki sõnul ei rääkinud Pirjo kunagi oma perekonnast.

Politsei teatel hoiab Eesti konsulaat Pirjo perekonda otsingutega kursis.