Aura keskuse külastaja leidis veest solkmetaolise ussi
Aura veekeskuse ujulajuht Talis Preiman ütles Delfile, et leid tõepoolest oli, kuid millega on tegemist, selgitab labor.
„Siit leitakse igasuguseid asju, sest siin käib palju rahvast,“ tõdes ujulajuht. „Väikestel lastel juhtub väikseid äpardusi ja vahel ka täiskasvanutel.“
Preiman ütles, et ta töötab Auras neljandat aastat ja ta ei mäleta, et kunagi oleks basseinis olnud midagi solkmetaolist.
Bassein oli mõnda aega suletud
Preimani sõnul oli Limpa bassein täna kuni kella 13-ni kinni, et veenduda, et asi oleks külastajatele ohutu.
„Öösel tehti basseinis kloorišokki, pandi rohkem kloori vette, selleks et baktereid tappa ja kuna kloori oli lubatust rohkem, siis ei lubanud me sinna ka inimesi,“ selgitas ujulajuht. „Päeval võtsime uued proovid, need vastasid normidele ja tegime basseini lahti.“
Preimani kinnitusel viidi eilne külastaja leid laborisse. „Kõik need näitajad, mis on visuaalselt vaadeldavad ja mida näitavad andurid, vastavad normidele,“ kinnitas ta.
Ujulajuht pidas ka võimalikuks, et väidetava solkme leidnud inimene tõi selle ise kaasa. Tema sõnul on loo juures huvitav see, et külastaja mitte ei läinud instruktori juurde, vaid tal leidus aega, et tuua garderoobist kilekott, mida tavaliselt külastajail pole.
„See tekitab kahtlust, miks tal on kilekott kaasas,“ kõneles Preiman. „Tavapäraselt läheb külastaja instruktori juurde ja juhib tähelepanu selle, mida ta basseinist on leidnud.“
„Alati võib juhtuda ja sellest tuleb külastajatel instruktorit teavitada ning sellele reageeritakse,“ soovitas ujulajuht. Ta kinnitas veelkord, et praegu ei ole ujula külastajatele kindlasti mitte mingit ohtu ja kõik proovid vastavad nõuetele.
„Aura on üks puhtamaid veekeskusi,“ sõnas Preiman, kelle sõnul viib veekeskus kord kuus ise proovid laborisse ja lisaks teeb terviseamet ujulasse äkkvisiite.
Solkmetõbi on soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge.
Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid.
Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu.
Oluline on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis võivad nakatunud olla ka teised.
Sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad.
Lisaks võib esineda kõhuvalu ja isegi soolesulgust. Mõnikord tekib nahale punetav lööve.
Tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu.
Sellisel juhul võib tekkida palavik ning köha- või hingeldushood, mida vallandab sügav hingamine. Vahel võib röga sisaldada verd.
