“Tahaks kõvasti hõigata: inimesed, tulge ometi mõistusele!” nentis Mihkel Maala oma Saarepeedi vallas asuvat metsa näidates, kirjutab Sakala.

“Kuidas saaks küll neid niinimetatud loodusesõpru korrale kutsuda?” oli mees nõutu.

Kui Anne ja Mihkel Maala reedel oma metsa üle vaatamas käisid, oli seal veel kõik korras. Nädalavahetusel polnud neid kodus.

Esmaspäeva õhtul teeotsast mööda sõites märkas Mihkel Maala võõraste masinate jälgi ja otsustas järgmisel hommikul asja uurima minna.

“Läksin piki teed ja lootsin, et võib-olla sõitsid ATV-d lihtsalt edasi-tagasi,” kõneles metsaomanik. Ta tunnistas, et pole oma valduste juurde eramaa silte pannud, sest ei ole tahtnud keelata kellelgi seal heatahtlikult viibida.

Pärast väiksemale rajale keeramist avanes mehe ees vaatepilt, mis edasi liikudes muutus järjest õõvastavamaks.

ATV-d olid jätnud sügavad jäljed ja sõitnud üle teele sattunud puudest. Maastikusõidukite juhte ei olnud heidutanud ka teeraja lõppemine — nad olid ramminud läbi paarikümneaastase kuusenoorendiku, jättes maha murtud puude rivid. Mihkel Maala oletust mööda oli tegemist 2—4 masinaga.

Murtud kuuskede hulgas olid ligi kahe meetri kõrgused puud, mille latvu on pererahvas mitu talve sinise ulukitõrjevahendiga kaitsnud. Tänavu oleksid need olnud nii suured, et metskitsed neid noolima ei ulatunuks.

“Ulukite eest oleme suutnud oma metsa kaitsta, kuid inimeste eest ei oska,” oli Mihkel Maala kurb.

Sellest, kes pahategijad olla võiksid, pole peremehel aimu. Ta nentis, et ATV-dega läbitakse tänapäeval pikki vahemaid ja seepärast on süüdlaste tabamine vähe tõenäoline.

“Arvan, et ma pole ainuke maaomanik, kes sellise hädaga kokku puutub. Käin töö pärast iga päev metsas ning satun tihtipeale ATV-de jälgedele,” lausus aktsiaseltsis Metsamaahaldus metsaülemana ametis olev Mihkel Maala. “Muidugi on ka häid mehi, kes teevad ATV-dega sporti ja tulevad oma masinatega metsatöödel appi. Kimajad rikuvad aga nendegi mainet.”

Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja kohusetäitja Naima Tääri sõnul vaatab inspektor kõnealuse ala üle ning kui seal on kahjustatud metsapinnast, saab pahategijat keskkonnale tekitatud kahju eest karistada. Lisaks on omanikul õigus välja nõuda puude murdmisega talle tekitatud kahju.

“Kui keskkonnakahju ületab teatud piiri, on tegemist koguni kriminaalasjaga,” kõneles Täär. “Tavaliselt pinnasekahjustused aga nii suured ei ole ning piirdume väärteo korras karistamisega.”