Atonen heitis haridusministeeriumile ette, et see ei lähtunud raha jagamisel kohalike maakonnajuhtide koostatud koolide pingereast, kirjutas Postimees.

“Algul oli jutt, et omavalitsusliidud teevad pingerea ning selle alusel otsustatakse. Aga hiljem on haridusministeeriumis mingite imelike, minule arusaamatute otsustega neid pingeridasid muudetud,” sõnas Atonen.

Näidetena kohalike omavalitsuste soovide mittearvestamisest nimetas minister Elva ja Valga gümnaasiumi väljajäämist “21. sajandi kooli” investeeringutekavast.

“Maakonna omavalitsusliit otsustas, et Valga gümnaasium peaks projektis olema, kuid kahjuks koondas haridusministeerium kogu raha ühte kooli — Tõrva gümnaasiumi,” rääkis Atonen, kes kandideeris riigikokku just Valga, Võru ja Põlva maakonnast.

Tõrva gümnaasiumi juurdeehituse klassikorpuse ehituse lõpetamiseks on ette nähtud viis miljonit krooni, Atoneni väitel on selge, et summa on ehituse lõpetamiseks ebapiisav.

Valga gümnaasiumi direktor Raimond Luts ütles, et lootis saada üle kahe miljoni, kuid ei saanud midagi. “Põhjuseid ei oska öelda, ilmselt on need poliitilised,” sõnas ta.

Tõrva gümnaasiumi isamaaliitlasest direktor Ivar Hanvere aga kinnitas, et raha polegi mõeldud kogu ehituse, vaid klassideploki rajamise lõpetamiseks. Poliitilised kaalutlused ta välistas, sest Tõrvat juhivad keskerakondlased.

Mitmed haridusministeeriumi töötajad leiavad, et Atonen ja teised reformierakondlased soovivad “21. sajandi kooli” raha suunata oma valimisringkondadesse “poliitiliste koolikatuste” ehitamiseks.

Kolmapäeva õhtul alustasid mitmed poliitikud kava vastu lausrünnakut ning selle heakskiitmine valitsuse neljapäevasel istungil polnud sugugi kindel.

Atonen ütles, et jutt poliitilistest koolikatustest on jama. “Omavalitsuste liidus seisavad omavalitsusjuhid omade eest sõltumata erakonnast. Kui aga otsuseid tehakse haridusministeeriumi teatud kabinetis, siis pigem seal võivad sündida poliitilised kokkulepped,” asus Atonen rünnakule.

Res Publica fraktsiooni kuuluv haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ütles, poliitilistel kaalutlustel raha jagamine on välistatud. ““21. sajandi kooli” raha on selgelt jaotatud sisulistest vajadustes lähtudes,” kinnitas ta.

“Kui raha jätkub vaid 2,5 protsendi vajaduste rahuldamiseks, siis on selge, et oma koolile raha tahtjaid on palju. Ainuke lahendus on, et järgmistel aastatel on “21. sajandi kooli” jaoks oluliselt rohkem raha vaja,” lausus Maimets.