Asüülitaotlejad valetavad mis hirmus

Eestist varjupaika palunud Sierra Leone noormees väitis, et tema kodulinnas Freetownis kiusatakse teda taga, kuid kui talle näidati Freetowni maailmakuulsast puu pilti, ei tundnud ta seda ära.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pagulaste osakonna juhataja Leen Pärdi rääkis Pärnu Postimehele, et nende töötajad peavad tundma taotleja päritolumaad. „Vahel aitab ka tilluke detail, nagu selle Aafrika noormehe puhul, kes oli oma loo lihtsalt välja mõelnud.”

Pagulase staatus antakse neile varjupaigataotlejatele, kellel on põhjust karta, et neid võidakse mingil põhjusel kodumaal taga kiusata või tagasipöördumisel nende inimõigusi rikkuda. Kindlasti tuleb rangelt eristada nn majandusmigrandid.

KMA lükkas veebruaris tagasi Türgi kodaniku taotluse, mille peale too esitas kaebuse Tallinna halduskohtule. Kohus peatas türklasele Eestist lahkumiseks tehtud ettekirjutuse täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Mais esitas Eesti-Venemaa piiril varjupaigataotluse Vene Föderatsiooni kodanik, ka see lükati tagasi. Kaheksa aasta jooksul on piiril tehtud üheksa taotlust, viiel juhul neist on taotleja otse piirilt tagasi saadetud.

Viimase kaheksa aasta jooksul on soovinud Eestis varjupaika saada sadakond inimest. Kõige enam on taotlejaid Iraagist. Viimastel aastatel on varjupaigataotluste arv olnud stabiilne, kõikudes 12 ja 15 vahel.