Asjatundjad kardavad raudteeõnnetust

Kuigi Tallinnas on ka kaheksa suurõnnetuse ohuga ettevõtet ning elav laeva-, lennu- ja maanteeliiklus, on võimaliku katastroofi riske hindavad spetsialistid välja arvutanud, et suurimad ohud ähvardavad pealinna siiski raudteelt.

Peamisteks ohuallikateks peavad Tallinna tuletõrje- ja päästeameti (TTPA) kriisispetsialistid Kopli ja Ülemiste kaubajaamu, mis võtavad aastas vastu kümneid tuhandeid vaguneid kütusega, tuhandeid lõhkeohtlikke väetiselaste ning gaasivaguneid, kirjutas Postimees.

Sajad vagunid veerevad iga päev kümneid kilomeetreid läbi südalinna, kulgevad üle auto- ja inimrohkete viaduktide ning läbi puumajakvartalite — nii öösel kui ka päeval. Spetsialistide hinnangul ulatub ohuala rööbastest 800 meetri kaugusele.

Praeguseks TTPA-s valmiv riskianalüüs ei näe kõige tõenäolisema ohuallikana siiski mitte ainult vagunite argist veeremist, vaid erinevate koosmõjude kokkulangemist — tehnilist riket, inimlikku eksimust või hoolimatust. Suurõnnetuse võib analüüsi põhjal kergesti käivitada auto ja rongi kokkupõrge, veeremi rööbastelt väljasõit või mõni palju tühisem seik.

TTPA pressiesindaja Kirill Teiter ei välista ka ulatuslikku plahvatust, mille tulemusena võib rääkimata Toompea-alusest Kalamaja ja Pelgulinna puumajade põlengust hävida ka Toompea serval Stenbocki maja, sest Kopli kaubajaama ja samanimelise tänava vahel on vanade puuhüttide seljad peaaegu vastu vaguneid, millele on maalitud “benzin”.

“On suur tõenäosus, et kümne kuni viiekümne aasta jooksul toimub Tallinnas üks raske rongiõnnetus,” märkis TTPA direktor Raik Saart.

Raudtee kõrval varitsevad pealinna aga ka Ülemiste veepuhastusjaama kloorimahutid, Paljassaare külmhoone ammoniaagivarud ning mitmel pool linnas hoitavad kütuse- ja gaasilastid. Kui kloor ja ammoniaak võivad välja pihkudes inimesi mürgitada, siis gaas ja kütus on eelkõige plahvatusohtlikud.

Saarti sõnul on pealinna päästjate käed lühikesed — suurhävingu korral poleks võtta piisavalt arstiabi, haiglakohti ega kustutusseadmeid.

Saarti sõnul tuleb hakata ette valmistama pealinna kriisireguleerimise plaani. Kuidas maandada riske, tagada õnnetuste puhul normaalne elurütm, mida koguda hädaolukorraks, kuidas korraldada abi ja sotsiaaltoetust.

Riigi kõiki päästjaid koondava päästeameti peadirektor Mati Raidma leidis, et riske tuleb asuda kiiresti likvideerima. “Saatus on viimase kahe kuu jooksul kaks korda tõsiselt näppu vibutanud — kord Ülemiste kaubajaama juures põlevate liiprite juures ja teist korda keemialao põlemise ajal Irus,” nentis ta.

Kõige vajalikumaks sammuks raudteel pidas Raidma Tallinna läbivate ohtlike kaubavoogude vähendamist. Rongid ei või sadade vagunite kaupa koos seista ning kiirendada tuleb nende tühjendamist. “Katastroof sünnib seal, kus mitu põhjust juhuslikult kokku satuvad,” nentis ta. “Et seda seni juhtunud pole, on vaid puhas õnn.”.