"Kui me praegu liitume ACTA-ga selleks, et meid peetaks intellektuaalomandi kaitse küsimuses arenenud riigiks, võib hirm lepingu ülesütlemisest tuleneva välispoliitilise imagoloogilise kahju ees üles öelda hüved, mida intellektuaalomandi õiguskaitse sisuline reform meile tulevikus kaasa võiks tuua. Austatud kuulajad, ACTA hind on järjekordne tükk meie, Eesti ja Euroopa, legislatiivsest vabadusest," ütles Mõtsküla.

Autoriõiguse asjatundja arvates on ACTA juures üks probleem täna see, et internetikasutajad, kelle ametlik arv ületab maailmas 2 miljardi piiri, nõuavad digitaalseid teoseid ning seda mõistliku hinnaga.

"Mõistlik hind ei pruugi aga selle juures kuidagi võrduda nulliga. Kuidas muidu oleks saanud I-Tunesist suurim muusikapood internetis, oleks amazon.com ületanud oma e-raamatute müügist saadud käibega paberraamatute tootjaid ning ühendriikides on Netflixi pakutava tasuta filmilevi kogumaht samas suurusjärgus, kui BitTorrent euroopas," rääkis Mõtsküla.

Mehe väitel ei ole maailmas vohavas piraatluses süüdi mitte internetikasutajatest "piraadijõuk", vaid ajast ja arust seadused, mis ei lase teenusepakkujatel rahuldada turul tekkinud nõudlust. Mõtsküla sõnul on just nendesamade seaduste kinnistamine ACTA üheks peamiseks eesmärgiks.

Mõtsküla sõnul ei ole Eestil üldse ACTA lepingut tegelikult tarvis, vaid vaja oleks üle vaadata meie autoriõiguste seadused. "Head sõbrad, me ei vaja ACTA-t, me vajame autoriõiguse reformi. Tõsi, see reform ei saa olema ei lihtne ega kiire, sest siia tuleb poliitikute ja juristide kõrval kaasata ka autorid, esitajad, produtsendid, infotehnoloogia asjatundjad ja tarbijad," rääkis Mõtsküla

Lõpetuseks kutsus mees valitsust üles täitma oma lubadust muuta Eesti internetialase õigusloome eeskujuks Euroopas. "Täna on parim aeg alustada selle lubaduse täitmist," lõpetas Mõtsküla oma ettekande.