„Peame tõstma nii inimeste teadlikkust turvalisuse loomise võimalustest, kui kujundama võrgustiku, kus inimesed, eraettevõtted, kodanikuühendused, kohalik omavalitsus ja riigiasutused saavad üheskoos tulemuslikumalt turvalist elukeskkonda luua. Kogukonnakeskse lähenemise põhirõhk on tasakaalustatud koostööl riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, erasektori ja erinevate kodanikuühenduste ja inimeste vahel. Selleks peavad erinevad osapooled ühiste jõududega keskenduma inimeste turvatunnet häirivate probleemide väljaselgitamisse ja lahendamisse," ütles asekantsler.

„Siseturvalisus on oluline osa meie julgeolekust, nagu ka riigikaitse, mistõttu meie suurimaks väljakutseks on kogukondlike koostöövõrgustike loomine, mis aitavad välja selgitada ja lahendada inimeste turvalisusega seotud muresid. Selline lähenemine sidustab ühiskonda, tõstab teadlikkust, loob positiivse hoiaku ja tekitab motivatsiooni turvalisuse nimel ühiselt pingutama," sõnas asekantsler.

„On ilmselge, et igaüks meist saab omalt poolt palju ära teha, et tema enda ja tema lähedaste elu oleks turvalisem. Meie kohustus on käituda nii, et õnnetusi ja korrarikkumisi toimuks võimalikult vähe, selleks aga peame kuritegevusele ja muudele turvalisust häirivatele probleemidele seisma vastu üheskoos ja teadlikult," lisas Küüt.

Kõrgemate riigikaitsekursuste eesmärk on tutvustada poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, KOVle, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmandale sektorile ning läbi kõigi nende kogu ühiskonnale Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust ning suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas. Kursusi korraldab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus koostöös kaitse-, välis- ja siseministeeriumiga.