„Eesti jaoks ei ole lisaõppekogunemiste korraldamine või mobilisatsiooni valmisoleku kontroll valiku küsimus, vaid kohustus,“ ütles komisjoni esimees Hannes Hanso. „Peame olema kindlad, et aastate jooksul üles ehitatud süsteem ka päriselt töötab.“

„Meie riigikaitse ei saa põhineda paberitel, vaid peab reaalselt toimima. Selleks ongi vaja neid aeg-ajalt päriselus kontrollida,“ ütles Hanso. Ta avaldas lootust, et hiljuti toimunud lisaõpekogunemine Okas ei jää viimaseks omataoliseks.

Komisjonile selgitati, et lisaõppekogunemise Okas eesmärk oli harjutada staapide juhtimistegevust, teenistusse kutsumist ning lahinguvalmiduse hindamine. Eesmärk ei olnud mitte võimalikult suure hulga inimeste mobiliseerimine, vaid süsteemide kontrollimine.

Lisaõppekogunemisele kutsuti 302 reserväelast, kellest kohale tuli 265, mis teeb 88 protsenti kutsututest. Inimesed, kes ei jõudnud 48 tunni jooksul kohale, tõid peamiseks põhjuseks haiguse või välisriigis töötamise.

Hansot huvitas, kuidas suhtub Kaitsevägi kutse eirajatesse. „Inimesed peavad teadma, et sellega on meil tõsi taga,“ ütles Hanso. Talle vastati, et kõik, kes lisaõppekogunemisele ei tulnud, saavad mingil kujul tagasisidet. Ei ole välistatud, et mõne suhtes rakendatakse ka sanktsioone.

Komisjonile tutvustati ka edasiste õppekogunemiste kava. Eesmärk on korraldada igal aastal vähemalt üks lisaõppekogunemine.