“Oleks targem küsida, mis selles aruandes õigesti oli,” ütles Eesti Päevalehele ääsmäelastest koosneva prügilavastase initsiatiivgrupi juht, Koppelmaa külavanem Janek Tippo.

Tema sõnul eksis aruanne, väites, et Ääsmäe on looduslikult hästi kaitstud põhjaveega ala. Reeglite järgi annaks vähe kaitstud põhjaveega paik aruandes 30, hästi kaitstud 80 punkti. Puuduvad 50 punkti olid Tippo sõnul aruandes meelevaldselt juurde liidetud.

Kogu arvutustulemuses oli Ääsmäe sobilikkust suurendatud veel 25 punkti võrra. “Räpane trikk,” iseloomustas külavanem, kelle hinnangul aruande tellija Ragn Sells tahab vahendeid valimata prügilat ärilise kasu, logistika sobivuse ja odavuse pärast just Ääsmäele teha.

Haruldaste taimede seisukohalt oli aruandes uuritud vaid kolme hektari suurust maa-ala, kuigi kogu territoorium on 69 hektarit. Kolmelt hektarilt leiti kolm looduskaitsealust taime. “Käisime kohalikega samal kolmel hektaril paaritunnisel retkel ja leidsime selle ajaga veel neli haruldast liiki taime lisaks,” rääkis külavanem, “kogu protsess on olnud valetamine.”

Ääsmäe rahvas juhtis tähelepanu aruande vigadele juba septembri lõpus, pärast seda tegi Entec aruandes aga vaid pisiparandusi. Ragn Sellsi arendusdirektor Agu Remmelg ütles, et lugu on ebameeldiv. “Vead polnud küll põhjapanevad, aga lubamatud igal juhul,” ütles ta Eesti Päevalehele.

Ragn Sellsi hinnangul sobib Ääsmäe oma asukohalt prügila rajamiseks siiski kõige paremini. “Logistika paneb asjad majanduslikus mõttes paika,” lausus Remmelg. “Lõuna-Eestis võib ju olla mõni hõredamini asustatud koht, aga äriliselt pole sinna mõtet prügilat ehitada.”

Remmelg lausus, et Ääsmäe põhjavesi on hästi kaitstud ning haruldaste taimede kaitset võib nende firma aidata kompenseerida näiteks taimi mujale istutades.

Enteci osakonnajuhataja Andres Piirsalu avaldas eksimuse pärast kahetsust ja kinnitas, et uurib juhtunut firmasiseselt. Tema sõnul tekkisid vead Ecxeli tabeli ülekandmisel.

Lõplikult otsustab prügimäe lubamise Saue valla volikogu.