Aruanne: suhtumine homoabieludesse on tagurlik
Samas 2008. aasta European Social Survey kohaselt oli Eestis samasooliste abielude poolt 18 protsenti ja vastu 60 protsenti.
Kuna statistika läbiviijad on erinevad, siis ei ole nende tulemused ka rangelt võttes võrreldavad, märgivad aruande koostajad. Siiski, paistab, et kahe uuringu vahelise paari aasta jooksul tundub olevat suurenenud nende inimeste hulk, kes ei ole otsusele jõudnud ning seda eelkõige just varem samasooliste abieludele vastu olnud inimeste arvelt. Võib öelda, et avalik arvamus on mõnevõrra positiivsemas suunas arenema hakanud.
Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt registreeriti 2000. aastal läbi viidud rahvaloenduse käigus kokku üle 61 000 vabas kooselus elava paari (21,5% kõikidest koos elavatest paaridest). Nendest kümme märgiti samasoolisteks paarideks. Lesbi ja gay (LGBT) kogukond ise pakub selliste kooselupaaride numbriks siiski hinnanguliselt 300-400.
Kõiki neid vabas kooselus elavaid paare (hetero- või homoseksuaalseid) kimbutavad samad ebakindlused – neil puuduvad õigused ja kohustused, mis Eestis enamasti just abieluga kaasas käivad. Samas, kui heteroseksuaalsetel vabas kooselus elavatel inimestel on võimalus abielluda ning sellega need ebakindlused elimineerida, siis samasoolistel paaridel selline või muu sarnase tulemusega võimalus Eestis puudub.
"Asjaolu, et õigus abielluda on üksnes erisoolistel paaridel, tähendab tegelikult homoseksuaalsete paaride ebavõrdset kohtlemist. Nii Euroopa Inimõiguste Kohus kui ÜRO Inimõiguste Komitee kinnitab, et tegemist on otsese diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni alusel." seisab aruandes.
Siiamaani on need rahvusvahelised institutsioonid aktsepteerinud sellise ebavõrdse kohtlemise õigustusena vajadust kaitsta “traditsioonilise abielu või perekonna” kontseptsiooni. See kontseptsioon on aga ajas muutuv: selle täpne tähendus sõltub arengutest ühiskonnas.
Eesti Inimõiguste Keskus esitles täna värsket aruannet inimõiguste olukorrast Eestis. Eesti noorema põlve õigusteadlaste analüüs tunnustab muuhulgas võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmist, avalike koosolekute korraldamise lihtsustumist ja suurenenud rahastamisvõimalusi kodanikuühendustele. Kriitikat pälvib ebavõrdne juurdepääs riigi õigusabile, puudujäägid kurjategijate karistusjärgse kinnipidamise süsteemis ning napp poliitiline tahe tegeleda diskrimineerimise vähendamisega.
Eesti Inimõiguste Keskus on sõltumatu sihtasutus, mille eesmärk on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal. Selleks jälgib keskus inimõiguste olukorda Eestis ja välisriikides, teavitab avalikkust, pakub üksikisikutele ja ühendustele nõustamist ning korraldab eestkostet inimõiguste valdkonnas. Inimõiguste Keskuse nõukogusse kuuluvad Ülle Madise, Iivi Anna Masso, Evhen Tsybulenko, Tanel Kerikmäe ja Dmitri Rõbakov. Keskuse suurtoetajad on Avatud Eesti Fond ja Kultuuriministeerium.
