„Protestiaktsioonid on head siis, kui neid korraldatakse asjalikel eesmärkidel, mille hulka niigi konfliktse probleemi ülevõimendamine kindlasti ei kuulu. Sellega aidatakse vaid kaasa ühiskonna närvipinge kasvule ja kahjustatakse meeleavalduste kui selliste tõsiselvõetavust. Valitsus on tegelikult saavutanud koos teiste ELi riikidega kohustuslike kvootide tühistamise ja ligi 200 pagulast kahe aasta jooksul ei kujuta meile mingit ohtu. Sellesse tuleb suhtuda rahulikult,“ ütles Talvik, vihjates täna toimuvate pagulasvastasele meeleavaldusele.

Samas leiab Artur Talvik, et valitsus on jätnud pagulastega seotud küsimused liiga pikalt vastusteta ega ole tegelenud teema selge lahtiseletamisega. „See kahtlemata loob hirmu ja võimaldab panna avalikkust ketrama ühte teemat, mille varjus saab valitsus toime panna igasuguseid sigadusi, summutades rumalatest maksuotsustest ja ülbusest tingitud rahulolematust,“ ütles ta.

„Peame meeles pidama, et lõhestunud Eesti ühiskond on kindlasti meie idanaabri huvides. Seal ongi meie peamised julgeolekuriskid,“ lisas saadik. Ta osutas, et Venemaa mitte ainult ei ole muutunud ise julgeolekuprobleemiks, vaid on vastustanud ka jõulisi samme suurte kriisikollete lahendamiseks, näiteks Süürias.

Talviku sõnul oleks kodanike õhinat vaja kasutada pigem Eesti muutmiseks hästi toimivaks riigiks, kus inimesed tahavad elada. „Tähelepanu keskmesse on vaja viia meie tegelikud sõlmprobleemid nagu väljaränne, töökohtade olemasolu, eesti keele väärtustamine, hariduse kvaliteet ja ühiskonna arutelukultuur,“ rõhutas Talvik.

Lisaks näeb ta konflikti taga tõhusate osalemisformaatide puudumist, mis vähendab usaldust valitsuse vastu. „Rahumeelsel ja paljuarvulisel liikumisel ei ole tegelikult võimalust algatada seadusi või panna võimuerakondi ennast tõsiselt kuulama. Öeldakse, et kirjutage kirju ja koguge ahjukütteks allkirju. Meil oleks vaja mõistlikku mehhanismi, mis üheaegselt filtreeriks absurdi ja annaks otsedemokraatliku vahendi, mõjutamaks tähtsaid otsuseid,“ ütles Talvik.