Ta nentis, et korruptsioonivastane komisjon ei ole politsei ega jälitusorgan. Küll aga tahaks ta tõstatada teravaid teamasid ja rääkida ka poliitilisest korruptsioonist, mis toimub hallides, väga häguselt määratletud piirides.

Eelmine, Ken-Marti Vaheri (IRL) juhitud komisjon proovis tema sõnul teha lobitegemise reeglistikku, mis paneks paika, milline on lubatud lobitegemine ja kus läheb see üle altkäemaksuks.

Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide ühenduse GRECO hinnangul on Eestil korruptsioonivastases võitluses veel arenguruumi, rääkis Talvik. Ühe teemana toodigi välja lobitegemise reeglistik. "Kui mingi grupp ostab endale seaduseid, siis see on poliitiline korruptsioon," ütles Talvik. "Seda on jube raske tõestada," nentis ta.

Eelmise erikomisjoni lobitegemise reeglistik lükati tema sõnul riigikogu juhtkonna soovil hoopis ühte potti riigikogu liikme hea tava tegemisega. Selle käigus kadusid lobi tegemise viiest punktist kolm ja kaks sisse jäänud punkti olid üsna ümmargused.

Teiseks on Talviku jaoks üsna suur küsimärk riigikogu liikmete kuulumine riigiettvõtete nõukogudesse. Kaks viimast õiguskantslerit on andnud sellele erinevad hinnangud, Talvikule oli südamelähedasem Allar Jõksi tõlgendus, et see on keelatud.