Artur Talvik: ministeerium sai oma tahtmise
Eesti Filmi Instituudi nõukogu eesotsas kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgenega valis täna sihtasutuse juhatajaks kultuuriministeeriumi filminõuniku Edith Sepa. Filmiprodutsent Artur Talvik ütles Delfile tulemust kommenteerides, et ministeerium sai oma tahtmise.
„See häiriski, et see tulemus oli algusest saati teada,” sõnas Talvik. „See protsess on algusest saati kuidagi vildakas, ja demokraatlikust asjaajamisest on tõsine defitsiit. Seda ka filmitegijate poolt. Oskusest diplomaatiliselt ja demokraatlikult asju ajada on meil suur puudus.”
Talvik märkis, et Eesti Filmi Sihtasutus oli oma põhikirjas nõnda laiapõhjaline, et instituudi tegemiseks otsest vajadust tegelikult ei olnud. „See hakkas algusest peale tekitama kahtlust, et kogu see mäng on personaalias,” meenutas Talvik.
Talvik leiab küll, et kumbki kandidaat polnud nõrk ja väliselt oli kõik demokraatlik, kuid kokkuvõttes on tegu järjekordse JOKK-skeemiga. „Kui ministeerium kellegagi räägib, siis ta võiks rääkida filmi esindusorganisatsioonidega, mitte tagatoas üksikisikutega,” heitis Talvik ministeeriumile ette.
„Liiga vähe kodanikuühiskonda,” võttis Talvik probleemi kokku. „Ma ennustan, et keerulised ajad tulevad, ja siin kindlasti mingisugune seltskond, kes selle tulemusega kuidagi rahul pole, hakkab otsima igasuguseid meetodeid, et selle otsuse vastu töötada,” sedastas Talvik.
Edith Sepp kannab tsentraliseerimise ideoloogiat
„Mind on kogu aeg häirinud see, et üritatakse ühte valdkonda üle tsentraliseerida, ja seda ideoloogiat kannab ka Edith Sepp. See on minul põhiargument olnud, miks ma tema vastu olen, ehk et ma olen pigem tema lähenemise vastu. Ma ei pea õigeks, et tekib üks ületsentraliseeritud ja juba ka produktsiooniga tegelev organisatsioon.”
Talvik ei vaidle, et ehk olid eelmised juhid juba kauaks EFSA etteotsa jäänud, kuid nende väljavahetamiseks poleks tema hinnangul olnud vaja uut sihtasutust luua. Säärane tegevus on tema sõnul tekitanud filmiinimeste vahele suure riiu, mis filminduse tugevaks tegemisele sugugi kaasa ei aita.
„On asju, näiteks mis puudutavad eksporti, levi, turundamist, siis seal peaks tegelikult filmiinimesed seljad kokku lööma, et üldse midagi teha. Üksikud firmad ja üksik filmiinstituut pole selleks suutlik, see peab olema mitmepoolne ühistegevus,” rõhutas Talvik filminduses ühise tegutsemise olulisust.
„Aga see protsess läks nii hapuks, et ma kardan, et sellisel laiapõhjalisel ühistegevusel ei tule niipea uut võimalust. Pool aastat tagasi, enne kui kogu see valimine toimuma hakkas, oli filmiseltskond nii ühtne, nagu ma pole terve oma filmitegemise aja jooksul näinudki,” sõnas Talvik.
Lähiajal Talviku sõnul enam säärast ühtsust loota pole. „Ma olen ausalt öeldes mures – see lõhe või riid, mis nende valimistega tekkis, on ikka päris hull praegu,” kommenteeris ta.
