Poliitika teeb südamele liiga

Keskmine Eesti poliitik sobib südameveresoonkonna haiguste riskirühma nagu rusikas silmaauku: keskealine mees, kelle pingeline töö ei lase tervislikele eluviisidele tihtilugu küllalt tähelepanu pöörata.

Südameveresoonkonna haigused ja nende riskirühm keskealiste meeste näol sööstis Eesti avalikkuse ette, kui siseminister Leivo sattus infarktiga jaanuari keskel haiglasse. 145-kilone ja 50-aastane Leivo on klassikaline Eesti infarktiohver, kel tööstress ei jäta aega tervise eest hoolitsemiseks. Infarkt on tabanud ka Keskerakonna liidrit Edgar Savisaart. Tunamullu kolesteroolipäeval tervist kontrollimas käinud 34 poliitiku suurim häda oli Eesti inimeste keskmisest tasemest kõrgem vererõhk. Poliitikute vererõhu keskmine oli 143/86 mmHg.

Enneaegne haigestumine südameveresoonkonna haigustesse on Eestis üks peamisi enneaegsete surmade põhjuseid, ütleb peaminister Juhan Parts ajakirjanikele. Valitsus kinnitas neljapäeval südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia aastateks 2005-2020 ning selle eesmärgistatud tegevuskava aastateks 2005-2008.

Iga 100 000 elaniku kohta sureb südamehaiguste tagajärjel aastas vähemalt 250 meest ja 80 naist enne 65. eluaastat, mis teeb kokku üle 2000 inimese. „Põhjused on mittetervislikud eluviisid, suitsetamine, vale toitumine,” loetleb Parts. „Mida riik saab teha, on luua rohkem võimalusi sportimiseks, piirata inimeste suitsetamisharjumusi.”

„Selge see, et igasugused juhtumid, nagu Leivoga või teiste tuttavatega, panevad tervise üle muret tundma,” lausub Delfile sotsiaaldemokraatide liider Ivari Padar. Oma tervist tuleb pingelises ametis osata hoida, nendib ka riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg.

Leivo on öelnud, et ta pole kunagi napsuklaasi sülitanud, kuid paar kuud peab alkohol teda nüüd ootama. Ta kaotas haigusega kaalust 10 kilo ja lubas jälgida arstide ettekirjutatud ravivõimlemist ja dieeti. Suitsetamisest loobus Leivo juba 1991. aastal.

Peaminister ise on kirglik spordimees, ta mängib jalgpalli FC Toompea ridades. Veel mängib ta jäähokit — hiljuti lõi Parts poliitikute ja muusikute traditsioonilises mängus kaks väravat. Paraku on tema paheks suitsetamine.

President Arnold Rüütel seevastu hoiab end vormis kehalise tööga ja korrapäraselt trenažööril rassides. Kumbki riigipeadest pole olnud oma ametiaja jooksul haige.

Kreitzberg teeb igal hommikul nelja-viiekilomeetrise jalutusringi koerte seltsis. „Sellega on praktiliselt kolm-neli aastat tegeletud, et vererõhku maas hoida,” seletab ta. „Pinge selles ametis on piisavalt suur.”

Suitsetamise on Kreitzberg juba mitu aastat tagasi maha jätnud. Alkoholi tarbib mees mõõdukalt. „Söömise koha pealt üritan ka kergemaid sööke süüa,” lausub ta. Arsti juurde pole tal juba mitu aastat asja olnud.

Riigikogulane ja Res Publica Tallinna piirkonna juht Sven Sester ütleb Delfile, et peab oma tervist üsna heaks. „Ma olen oma varases nooruses teinud palju sporti, viimastel aastatel küll vähem. Allveeujumine, tennis, squash — nendega olen ma tegelenud kogu oma teadliku elu,” lausub ta. Ka pole ta kuigi suur alkoholisõber, eelistades vägijooke avamise ja ärajoomise asemel kollektsioneerida.

Pahedeks peab ta kirglikku suitsetamist. Mehel kulub sigarette pakk kuni poolteist päevas. Ta on küll kohati suitsetamist kihlveo korras maha jätta üritanud, ent siis taas alustanud. Ka teeb talle veidi muret ülekaal ning asjaolu, et kiire tööpäev lükkab kõige tõsisema söömaaja hilisõhtusse. Selle vastu võitlemine on osa Sesteri uue aasta lubadustest.

Samas stress teda ei murra.„Ma olen üsna rõõmsameelne inimene, mind stress ei häiri,” naerab Sester.

Isamaaliitlane Mart Laar peab oma tervislikku seisundit heaks. „Kui inimene käib squashi mängimas, siis ta tervis peab suhteliselt hea olema,” nendib ta. Squashi käib ta mängimas paar korda nädalas.

Ka pole Laarile kunagi teinud muret tervislik toitumine. „Ma söön seda, mida mulle meeldib, ja kuna mulle meeldivad supid ja salatid, siis neid ma ka söön,” märgib ta. Suitsetamisega Laaril suhe puudub, alkoholiga on suhe mõõdukas, probleeme pole. Arsti järgi vajadust pole mees tundnud — kohatised kontrollkäigud on näidanud, et tervisega muret pole.

Padar on varem naljatamisi nimetanud parimaks trenniks mullikate tagaajamist ja dieediks korraliku seakäntsakat.

Sealiha mees küll enam eriti ei tarbi, vaid eelistab väherasvasemat loomaliha, eriti oma talu lihaveiste muredat marmorliha. „Ma kindlasti unistan ka korralikust dieedipidamisest, aga seni pole iseloom nii kaugele kasvanud,” naerab ta.

„Eks ma ikka jäin seda trenni ka vaikselt tegema, kõndimiskepid on kogu aeg autos, niipea, kui varianti on, siis käin,” lausub Padar Delfile. „Liikumine mulle täitsa meeldib. Praegugi pusin lehmalauda ja metsa vahet.”

Südameveresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia eesmärgiks on kehaliselt aktiivsete inimeste osakaalu suurendamine, ebatervisliku toitumise vähendamine ja suitsetamise leviku pidurdamine.

Südamestrateegia tänavuseks olulisimaks valdkonnaks on suitsetamise leviku vähendamine, millele peaks oluliselt kaasa aitama ka praegu riigikogus lugemisel oleva uue tubakaseaduse rakendumine.

Südamestrateegia on koostatud 15 aastaks. Aastaks 2020 peaks alla 65-aastaste meeste ja naiste suremus südamehaigustesse olema vähenenud vastavalt 40 ja 30 protsendi võrra.