Läänemaad tabas naftareostus
Keskkonnainspektsioon ei oska veel täpselt öelda, kust reostus alguse sai.
“Meie inimesed käisid ranniku läbi Nõvalt kuni Spithami ja praegu võib öelda, et enim oli õliga kaetud linde Põõsaspea neeme juures,” ütles keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna juhataja Tõnis Ulm.
Arvatavalt on õlilaik rannikule üsna lähedal, seda on lubanud otsima minna piirivalve lennusalk.
Esmaspäeval nentis riigikontroll, et Eesti ei suuda Läänemerel suure naftatankeri avarii korral reostust õigel aja avastada ega omal jõul ära koristada.
Riigikontrolli hinnangul on piirivalveameti võimekus merereostusjuhtumite avastamisel võrdlemisi väike ega anna kindlustunnet, et toimunud reostusele jõutakse kiiresti jälile.
Eestis puudub riiklik reostustõrjeplaan. Juba neli aastat tagasi aset leidnud Eesti seni suurim reostusjuhtum tankeriga Alambra tõi teravalt esile riikliku reostustõrjeplaani puudumise tagajärjed: reostuse likvideerimist ei osatud kiirelt ja adekvaatselt korraldada, st ei teatud, kust varustust leida; millised institutsioonid millal ja mida teevad; kuidas reostuse levimist piirata jne. Vaatamata sellele ei ole ministeeriumid senini jõudnud kokkuleppele, kelle kohustuseks selle koostamine on.
Riigikontrolli hinnangul on olulisi vajakajäämisi ka reostuse likvideerimise tehnika haldamisel. Piirivalveamet on võimeline olemasoleva tehnikaga likvideerima kuni 200 tonni naftareostust, kuid see moodustab vaid kümnendiku sellest, mida riik peaks suutma.
Madala reostustõrjevõimekuse valguses on riigile eriti valus see, et ka olemasolevat varustust hooldatakse lohakalt. Näiteks jäeti puhastamata osa Alambra naftareostuse likvideerimisel kasutatud tehnikast, mistõttu see muutus kasutuskõlbmatuks ning Keskkonnainspektsioon kandis maha 66 000 krooni ulatuses varustust.
Osa varustusest on endiselt korda tegemata, sealhulgas üks avamere õlikorjekassett, mis soetati 1997. aastal 4,3 miljoni krooni eest ja mille korrastamiseks kuluks hinnanguliselt 900 000 krooni.
