Sotsiaaltöö õppejõud Valter Parve küsitles isiklikult 40 põhikooli katkestanud Pärnumaa noort. “Oli paar juhtu, kus veebruaris-märtsis seitsmeteistkümneseks saanud poiss lahkus varakevadel üheksandast klassist,” ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltööd õpetav Parve Eesti Päevalehele. “Direktor ütles neile otsesõnu, et pole mõtet jätkata. Milline raiskamine, kui mõelda, et tunnistuse kättesaamiseni jäi vaid paar kuud.”

Kolmandik vastanuist leidis, et koolis taheti nendest lahti saada. Rohkem kui pooled tunnistasid, et elu on kooli poolelijätmise tõttu rikutud. Kooliteed üritas jätkata vaid 37 protsenti noortest.

Uuringust selgus, et probleemide korral saadi tuge ja abi peamiselt vanematelt ja sugulastelt, seejärel treenerilt ja sõpradelt. Õpetaja või klassijuhataja tuli appi vähem kui pooltele.

Parve sõnul on põhikooli katkestanutel võimalus teha välismaal juhutöid, omandada ametikoolis esmateadmised koos lootusega sel alal tööd saada, lõpetada täiskasvanute gümnaasium või ühendada töö ja eelkutseõpe põhikooli lõpetamisega.