Vanemapalka kõigile võrdselt? (täiend)

Riik hakkab tulevikus maksma vanemapalka 18 kuu jooksul kõigile võrdselt keskmise palga ulatuses, kui parlament kinnitab Keskfraktsiooni poolt algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse.

Valitsus on 2005. aastaks ühe kalendrikuu tulu suuruseks kinnitanud 5824 krooni.

Vanemahüvitise seaduse ja selle alusel antud rakendusaktide kohaselt on minimaalne vanemahüvitise määr 2004.aastal 2200 krooni ja maksimaalne määr 15741 krooni.

Seadusemuudatuse eesmärgiks on kehtestada kõigile vanemahüvitist saama õigustatud isikutele võrdne hüvitise määr ning pikendada hüvitise maksmise perioodi kuni lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani, et seeläbi väärtustada väikelaste kasvatamist, on kirjas seaduseelnõu seletuskirjas.

Eelnõu algatajateks on Keskfraktsiooni kuuluvad saadikud Eldar Efendijev, Helle Kalda, Heimar Lenk, Nelli Privalova, Mailis Reps, Vilja Savisaar, Mihhail Stalnuhhin, Toivo Tootsen, Marika Tuus ja Vladimir Velman. Seaduseelnõu algatati 29. septembril.

Vanemahüvitise suuruse sidumist vanema palga suurusega tuleb käsitleda ebavõrdse kohtlemisena põhiseaduslikus mõttes, kuna vanemahüvitisi finantseeritakse riigieelarvest, mitte sotsiaalkindlustuse vahendite arvelt, leiavad eelnõu algatajad.

Kehtivast vanemahüvitise seaduse redaktsioonist jääb arusaamatuks, miks ühed lapsed on Eestis mitu korda väärtuslikumad kui teised. Vanemahüvitise suuruse sidumisest Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suurusega võidaksid eeskätt sellised vanemahüvitise saajad nagu tudengid, lapsehoolduspuhkusel olevad vanemad ning madalapalgalised.

Hüvitise maksmise perioodi pikendamine kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni on põhjendatud sellega, et 11 kuu vanust last ei võeta lastesõimegi vastu enne 18 kuu vanuseks saamist, lisaks on 11 kuu vanune laps veel liiga väike selleks, et ema saaks teda teiste hoolde anda ja ise tööle minna.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik lihthäälteenamus.

Seadus on kavandatud jõustuma 2005. aasta 1. jaanuaril.

2004. aasta riigieelarves on vanemahüvitisteks planeeritud 444,5 miljonit krooni. Sellest on kolme kvartali jooksul määratud ja välja makstud ligi 300 miljonit krooni ca 17,8 tuhandele taotlejale, teatas Delfile sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik.

Septembrikuu vanemahüvitis määrati veidi enam kui 9000-le alla 11 kuu vanust last kasvatavale vanemale, võõrasvanemale või hooldajale, sealhulgas 71-le isale.

Määratud kogusumma on 38,6 miljonit krooni, mis annab keskmiseks vanemahüvitise kuusummaks 4285 krooni.

2200-kroonine vanemahüvitis määrati ligi 3000 isikule (isasid nende hulgas kaks), alampalgaga võrdne 2480-kroonine vanemahüvitis määrati ca 2400 isikule (neist isasid kolm).

Maksimaalmääras vanemahüvitis 15 741 krooni määrati 250 isikule (neist isasid 12). Kõige enam, ligi 3600 isikut (sh 54 isa) on siiski neid vanemaid ja hooldajaid, kelle vanemahüvitis on 100 protsenti ühe kalendrikuu tulust, keskmiselt 6357 krooni.