Riik palkab tipphäkkerid
Projektijuhi Tarvi Martensi väitel hakkavad süsteemi testima krüptograafia vallas kompetentsed häkkerid, kelle jaoks tehakse ründamine hästi mugavaks. Kui süsteem rünnetele vastu peab, rakendub e-hääletamine juba järgmise aasta kohalikel valimistel, millega Eesti teeks maailmas ajalugu. Nii Sibula kui ka Martensi sõnul on eesmärgiks seatud maksimaalne turvalisus.
“Turvalisus peab olema suurem kui internetipangas,” ütles Martens. Neli kuud ette valmistatud e-hääletuse kontseptsiooni üheks osaks on põhjalik turvaanalüüs. Hetkel on kriitiliseks kohaks tulevane e-valimiste kodulehekülg, mistõttu tuleb välistada võltsserverite loomise võimalused.
Poliitikud seadustasid internetivalimised sihiga lihtsustada hääletamist ja ergutada valimisaktiivsust. “ID-kaart on meie riiklik salarelv, mis seda võimaldab. Teistel riikidel pole taolist ühtset isikut tuvastavat dokumenti,” lausus Martens.
Põhiseaduskomisjoni nõuniku Ülle Madise sõnul tuleb nüüd ringi mõtestada põhiseadusesse kirjutatud hääletamise salajasuse põhimõte, kuna riik ei saa arvuti juures toimuvat kontrollida. “Kas ühes perekonna või töökollektiiviga hääletav inimene teeb seda üksi või koos,” märkis Madise.
Sibula väitel aitab salastatust tagada printsiip, mis lubab e-hääletajal uuesti hääletada nii, et vana hääl kustutatakse. Ka saab e-hääle kustutada valimispäeval paberi ja pliiatsiga valides. Parteijuhil, abikaasal või ülemusel pole seega mõtet sundida kellegi poolt hääletama, sõnas Sibul. “Usun, et traditsiooniline hääletamine jääb igavesti,” lisas ta.
Sügavalt kahtleb süsteemi vettpidavuses Rahvaliit, kes sõdis ka riigikogus e-hääletuse vastu. “Praeguste tehniliste vahendite juures ei ole tagatud salajasus ega välistatud kuritarvitused,” ütles Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik. “See on ka küsimus demokraatiast. Iga inimene peaks oma riiki nii palju armastama, et tuleb valimispäeval ise kohale.”
