ARK-ilt laekus riigilõivu 7,2 miljonit vähem
Riigikontroll tuvastas ka, et riigilõivu koguvad äriühingud, mille väljastatud maksekviitungite alusel ARK toiminguid teostab.
Äriühingute poolt lõivu kogumine põhineb äriregistri registrikaardi B-osas olevale tegevusala märkele “õigus vastu võtta riigilõivu”, mis ei tulene riigikontrolli hinnangul mitte ühestki õigusaktist ega saa olla küllaldane alus lõivu kogumiseks. Lõivu koguvad äriühingud võtavad ka toimingult teenustasu, mis on riigilõivuseadusega keelatud, märkis riigikontroll oma pressiteates.
Riigikontrolli arvamuse kohaselt võib rohkem kui seitsme miljoni krooni erinevus ARK-i ja maksuameti andmebaasides olla tingitud erinevatest põhjustest: kogujad kannavad lõivu üle ajalise nihkega, osa lõivu võib olla jäetud üle kandmata, autoregistrile on esitatud valed maksedokumendid, ühe dokumendi alusel on sooritatud mitu toimingut või andmebaasid eksivad.
Riigikontroll märkis, et pole ARK-ilt ammendavat selgitust üle seitsme miljoni krooni suuruse erinevuse kohta saanud.
Riigilõivuseadusest tulenev õigus ja kohustus kontrollida riigilõivu võtmist ja riigieelarvesse laekumist on maksuametil ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen tõdes vastuses riigikontrolli leidudele, et äriühingute poolt riigilõivu kogumine on täiesti seaduslik tegevus. Teisalt märkis minister, äriühingud ei ole riigilõivu võtjad seaduse tähenduses.
ARK on lubanud vastuses riigikontrollile selgitada riigilõivu summade vahe põhjused välja järgmise aasta 1. jaanuariks.
