Einselni (71) hinnangul on riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei näidanud üles tema süüdistamisega võimu kuritarvitamises oma äärmist ebapädevust ning rikkunud ka tema inimõigusi.

Einselni sõnul on tema süüasja menetlemisel seitsme aasta jooksul ilmnenud küsitavaid seiku, millele prokurör ei ole piisavalt tähelepanu osutanud või mida on pidanud ebaoluliseks.

“Kui aastaid on kulutatud maksumaksja raha selleks, et pidada nõiaprotsessi, siis on lausa lugupidamatus eirata kõiki asjasse puutuvaid nüansse. Kuid ilmselt ei ole tõde prokuröri prioriteet,” märkis Einseln.

Einseln süüdistab ka mitut tunnistajat tema peale valetamises ning ajakirjandust tellimustööde täitmises ja temavastases propagandas.

Einselni hinnangul võib seda kohtuprotsessi käsitleda kui paranähtust ja justiitskuritegu ning Eesti Vabariigi õigussüsteemis on selle põhjuseks riigiametnike argus.

Einselni sõnul loob ükskõiksus, rumalus ja argus kõik tingimused selleks, et Eesti Vabariigi kodanikku kaitsev süsteem muutub repressiivseks ja võõrandub muust ühiskonnast. “Olen jälginud Eesti Vabariigi kohtuprotsesse ja minu vastu tõstatatud süüdistust hämmastuse ja teatud kliinilise huviga, nagu mingit kummalist Kafka sürrealistlikku lavastust, kus reaalsusel ja faktidel tihtipeale mingit osatähtsust ei ole, rääkimata riigi ja rahva üldhuvidest,” rääkis Einseln.

“Mingisugused udused hämavad riigiametnikud sagivad ringi; prokurörid koos oma kaitsepolitsei või kriminaalpolitsei suunajatega, kaitseadvokaadid, kohtualused, tellimistöödega ajakirjanikud ja palju muud, mis toimub telgitagustes ja päevavalgust ei näe enne, kui kellelegi tahetakse kätte maksta või vastasele poliitilist kahju tekitada,” arvas Einseln.

Tallinna linnakohus langetab Einselni ja tema kaaskohtualuse, Soome relvafirma Ultramatic OY esindaja Lauri Väino Juhani Ravanti (72) süüasjas otsuse teisipäeva hommikul kell 10. 10. aprillil nõudis prokurör Kristel Siitam Einselnile kaitseteenistusalase kuriteo ehk võimu kuritarvitamise eest üheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Prokurör nõudis Ravantile relvade ja laskemoona salakaubaveo eest kolmeaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Einselni kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland palus kohtul oma kaitsealuse mõista teenistusalases kuriteos õigeks kuriteo koosseisu puudumise ja tema süü tõendamatuse tõttu.

Ravanti kaitsja vandeadvokaat Margus Heek taotles kohtult oma kaitsealuse süüasja täiendavale eeluurimisele saatmist, sest kriminaalasja uurimisel ei tagatud Ravantile tõlget soome keelde.

Kaitsepolitsei süüdistuse järgi toodi Einselni kaitseväe juhatajaks olemise ajal ning tema teadmisel 1994. aasta sügisest kuni 1995. aasta suveni Eestisse illegaalselt ligi 2,5 miljoni krooni eest relvi ja laskemoona. Einselnile alluvate kaitseväelaste juhtimisel toimetati Eestisse ebaseaduslikult püstoleid Smith & Wesson, FM ja pumppüsse ning laskemoona.

Kaitsejõudude peastaabi nimel Soome firmalt Ultramatic OY ja Hantaurus tellitud ligi 1500 relvast müüdi alla saja peastaabi töötajatele, üle tuhande relva asukoht on senini teadmata. Kindlaks on tehtud 109 relva asukoht, samuti on 20 relvaga pandud toime kuritegusid Venemaal, Eestis, Lätis ja Leedus. Algul oli Einseln kohtu all koos ebaseaduslikus relvaäris süüdistatud kaitseväelastega, kuid mullu jaanuari lõpus eraldas kohus Einselni ja Ravanti süüasja eraldi arutamiseks.

Ravanti ei osale kohtuprotsessil oma halva tervise tõttu, kuid kohtuistungitel on kohal tema kaitsja vandeadvokaat Margus Heek.