Kultuuriminister Laine Jänes selgitas, et veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtted on seni seaduses puudunud. "Kõik uppunud laevad omavad ajaloolist ja kultuurilist väärtust, andes informatsiooni meresõiduajaloost. Nende hulgas on ka vrakke, mis vajavad kaitset mälestisena tervikuna koos juurde kuuluva arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega,“ nentis ta.

Teine olulisem seadusemuudatus teeb Jänese sõnul mälestise korrastamise omanikule lihtsamaks, sest piiratakse tegevuste ringi, milleks on nõutav muinsuskaitseameti luba. „Nii ei ole mälestise omanikul vaja koostada elementaarseks hoolduseks ja remondiks eritingimustele vastavat projekti, seega pole vaja teha kulutusi dokumentatsioonide vormistamiseks,“ märkis minister.

Seadusemuudatusega keelatakse ka muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ning otsinguvahendi ehk peamiselt metallidetektori kasutamine.

"Otsinguvahendite kasutamine ohustab kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud. Mälestiste kaitse eesmärgil võib metallidetektorit kasutada ainult muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et kasutamise käigus saadav informatsioon ja leiumaterjal säilitatakse," rõhutas kultuuriminister.

Muinsuskaitseseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused peaksid jõustuma 2011. aastal.