“Me ei pingutanud rohkem kui ekstra. See, mis tegime, seda oleksime pidanud tegema niikuinii. Kui Leedu ei mahtunud 0,1 protsendipunktiga inflatsioonikriteeriumi alla, siis neil ei vedanud,” ütleb Ansip intervjuus
.


“Eesti puhul arvestasime toona samuti ühekordseid kunstlikke meetmeid — toiduainete käibemaksu alandamist, elektri hinna langetamist — ei olnud abi ühest teisest, sest kahte protsendipunkti, mis meil puudu oli, polnud võimalik millegagi sisustada. See pidanuks olema midagi väga katastroofi esile kutsuvat, mis oleks 2006. aastal võinud Eesti viia eurotsooni. Fikseeritud kursiga riikides oli see majandusbuumi aegadel võimatu.”

Kursi määramine oli Ansipi sõnul tehniline küsimus. “Need on vaid meie siseriiklikud diskussioonid. Ilmselt on hapukurgi hooaeg, pole muust rääkida. Eesti krooni kurss on püsinud muutmatuna 18 aastat ja pole mingit poliitilist ega majanduslikku põhjendust selle kursi muutmiseks.”

Peaminister möönab, et tal on Eesti kroonist kahju ka. "Ilus raha ju. Aga ilu patta ei pane - välismaal nad sunnikud ei usu seda ilusat raha." Kolm peamist argumenti euro kasuks on Ansipi sõnul järgmised: "Euro muudab Eesti otsestele välisinvesteeringutele atraktiivsemaks, soodustab kaubandust ja annab kindlustunde inimestele, kes laenasid raha, et soetada elamispind."