Võrtsjärvel kallineb angerjapüük
“Me olime ise sellega nõus, sest nii maksavad taastootmise eest kõik kalurid, kes angerjat püüavad,” ütles osaühingu Valma Kalur esimees Leo Aasa. Seni kaluritel otsest maksmiskohustust polnud.
“Enampakkumisel läksid hinnad meeletult kõrgeks ja uued tulijad polnud nõus veel lisaks maimu eest maksma,” selgitas Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg. “Nüüd lähevad oksjoni alghinnad kindlasti üles, aga maimu eest maksavad sisuliselt kõik.”
Tõsta soovitatakse ka Võrtsjärve vesikonna veekogude põhjaõngejadade tasu, mis praegu on 1 kroon konksu pealt. Eelkõige puudutab eelnõu aga angerjapüüki Võrtsjärvel ning ühe mõrrapüügiõiguse tasu võib tõusta 300 kroonilt 5700 kroonini.
“Esialgu jääb tegelik tõus ilmselt siiski väiksemaks,” ütles keskkonnaministeeriumi jurist Annemari Vene. Ta lisas, et tänavu tasu ei muutu ja edaspidised määrad kinnitab valitsus oma määrusega.
Aasa avaldas kalurite nimel kartust, et kuna püügitasu rahal pole sihtotstarbelist suunitlust, siis võib keskkonnaministeerium angerjaostu raha vähendada või seda ka mujal kasutada. “Seaduseelnõus pole kirjas, et see raha kindlasti tagasi peab tulema. Meil käinud minister Kranich küll lubas, aga kindlustunnet ei ole,” lausus ta.
Võrtsjärve nõukogu heakskiidetud miinimumprogrammi järgi tuleks igal aastal järve lasta vähemalt miljon angerjamaimu või 200.000 ettekasvatatud angerjat. See tagaks 30-40tonnise aastasaagi. Üks ettekasvatatud angerjas maksab 5 ja maim 2,50 krooni.
Et 1950. aastate alguses rajatud Narva hüdroelektrijaama tamm lõpetas angerja loomuliku teekonna Võrtsjärvele, põhinebki kogu angerjapüük järvel kalade kasvatamisel.
Kui 2000. aastal maksid kõik Eesti kalurid kalapüügiõiguse eest 4,8 miljonit krooni, siis mullu 37,8 miljonit krooni. Kalapüügiõiguse tasude laekumine kasvas eelkõige seetõttu, et esimest korda korraldas ministeerium püügivõimaluste enampakkumisi.
