„Eelnõus toodud ulatuslikud allikakaitse põhimõtte eiramist lubavad erandid, mille korral saaks ajakirjanikelt nõuda oma info allikate paljastamist, ei lähe mitte kuidagi kokku seaduse pealkirjajärgse eesmärgiga ehk allikakaitse põhimõttega," ütles Voorhoof ütles eilsel Eesti ajalehtede liidu meedia reguleerimise teemalisel seminaril, kirjutab Eesti Päevaleht.

Voorhoof viitas eriti eelnõus kehtestada soovitavale korrale, et ajakirjanikelt saaks hakata nõudma oma allikate avalikustamist näiteks siis, kui reporter käsitleb kellegi poolt pelgalt ametisaladuseks peetavat infot.

Ajakirjandusõiguse ekspert leidis, et selline eelnõu on Euroopa inimõiguste kohtu lahendite valguses ennekuulmatu. „See oleks pomm ja düna­miit. Need para­grahvid võtke välja!" ütles ta koha­le­tulnud justiitsministeeriumi ametnike poole pöördudes.

Ne­mad omakor­da aga arvasid, et eelnõu eesmärk ongi ajakirjanike karistamine allikat avaldama sundi­misega või vastasel korral kuni aastase vangistusega, juhul kui avaldatud loost ilmneb ametliku info leke.

Voorhoof selgitas, et selline lähenemine on otseses vastuolus ajakirjanike allikate kaitse olemusega: „Info edasiandmises on süüdi ikkagi vaid inimene, kes seda tehes on murdnud oma töölepingut või ametliku saladuse hoidmise kohustust. Riigiorganid peavad ise olema võimelised seda takistama ja vajaduse korral süüdlase välja selgitama."