„Linn on oma finantseeringute katteks pidevalt võtnud laenu, vähemasti senikaua, kui mina olen siin olnud, seega vähemasti alates aastast 2000,“ kinnitas Kendra ja lisas, et jooksvas laenamises pole midagi imelikku.

„Taavi Rõivas apelleerib viimasel ajal pidevalt erinevatele numbritele. Kui ta ütleb, et linn on miljardiga miinuses, siis see ei vasta tõele. Tegelikult ma ei tea, mida ta selle all mõtleb,“ väljendas Kendra hämmingut.

Ta lisas, et linna laenukoormus kokku on mitte miljard krooni, millele viitab Rõivas, vaid hoopis 2,5 miljardit. „Linnal on laenud, aga oleme suutnud kohustused õigeaegselt täita ja linnakassas on piisavalt likviidsusjääki.“

Laenud on Kendra sõnul ka näiteks Tartu ülikooli kliinikumil ja riigi all olevatel sihtasutustel ja selles pole midagi halba.

„Kuidas peaksime me Taavi Rõivase meelest linna varasid haldama, kas peaksime laskma varadel halveneda ja lõpuks maha mädaneda?“ küsis Kendra, tõdedes, et juba näiteks linnavarade amortisatsioon ehk väärtuse vähenemine on miljard krooni aastas, kuskilt tuleb aga saada raha selle amortisatsiooni õgvendamiseks.

Tallinna pressiteenistuse teatel oli linna vabade rahaliste vahendite jääk oktoobri lõpus 167 miljonit krooni.

Taavi Rõivas selgitas Delfile, et eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks loetakse nii jooksvat kulude ülekaalu tuludest (mida kaetakse laenude või võlakirjadega) kui mitmed muud pikaajalised kohustused.

„Tallinna eelarve defitsiit oli 2008. aastal üle miljardi krooni, täpsemalt 1,037 miljardit. Oluline on märkida, et linnaeelarve oli 700 miljoniga defitsiidis juba 2007. aastal, mil majandus veel kiirelt kasvas. 2009. aasta Tallinna linna defitsiidiks ennustatakse 627 miljonit krooni ehk ligikaudu 10 protsenti eelarve tuludest. Ei ole saladus, et Savisaare linnapeaks oleku ajal on linna kulud tulusid pidevalt ületanud ning linna rahanduslik seis järsult halvenenud.“

Rõivas lisas, et laenukoormuse järsk suurenemine on viinud selleni, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal enam suure tõenäosusega laenu juurde võtta ei saa ning tuludest rohkem kulutamine ei ole enam võimalik.

„Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kui tänavu maksti linnaametnikele 13. palka, siis järgmisel aastal ollakse raskustes ka 11. ja 12. palga väljamaksmisega.“