“Meie Afganistanis sõdinud liikmed, kes isikliku kogemuse läbi tundsid kogu sõjaõudu ja teavad, mis on lahingusõprade kaotamine, väljendavad oma sügavat kaastunnet hukkunud eesti sõdurite sugulastele ja lähedastele. Nende hinnangul on praeguses olukorras sobimatud igasugused jutud teemal, et mehed hukkusid täites poliitikute käske,” rääkis Delfi korrespondendile veteranide ühenduse esindaja Valeri Tumko

“Surm, eriti noorte inimeste oma, on maailmas kõige ebaõiglasem asi. Ka praegu meenutavad aastatel 1979-1989 Afganistanis sõdinud, et paljud neist olid juuksekarva kaugusel surmast. Seetõttu pidasid Afganistani sõja veteranid hädavajalikuks austada noori mehi,  kes langesid Afganistanis praegu, ja süüdata nende auks mälestusküünlad,” sõnas ta.

Afganistanis sõdinute sektsiooni juht Aleksei Melder rääkis, et teade eesti sõdurite hukkumisest tõi talle meelde 1988-89. aasta, kui teenis Afganistanis. “Väga paljude Afganistanis võidelnute jaoks ei lõppenud sõda nõukogude vägede väljaviimisega kaheksakümne üheksandal. Näiteks meie võitluskaaslase Andres Karpi jaoks, keda hiljuti tabas ulatuslik insult, ja kes praegu on Puru haiglas koomas.”