Kõuts: Arctic Sea kaaperdamise loos palju küsimärke

„Viimased kuus sajandit pole ju siin kandis piraate nähtud,“ arvas riigikogu liige ja piraatlusvastase võitluse raportöör viitseadmiral Tarmo Kõuts Rootsi ranniku lähedal väidetavalt kaaperdatud Arctic Sea juhtumist ning lisas, et kõige rohkem teab sellest juhtumist ikkagi Vene pool.

“Kui kogu seda lugu kokku püüda võtta, siis on siin hästi palju küsimärke. Kogu see kaaperdamise lugu on ebaharilik,“ avaldas Kõuts kahtlust. „Sellepärast seda avaldust, et seal oli igast rahvusest piraate, võtaksin ma esialgu ettevaatlikult. Kõigepealt tuleb kindlaks teha, kas üldse toimus rünnak piraatide poolt.“

Kõuts ei mõista, miks tuli  väidetav kaaperdamine ilmsiks alles tükk aega hiljem. “Mulle jääb arusaamatuks ka see, miks Rootsi rannavalve radarid ei fikseerinud laeva külastamist teise aluse poolt, see oli küllaltki Rootsi rannikul lähedal. Tehniliselt oleks pidanud seda märkama,” sõnas viitseadmiral.

Kolmandaks küsitavuseks pidas Kõuts liiga väikest lunarahanõuet. “Poolteist miljonit nii suure laeva eest? Laeva maksumust arvestades on see ikkagi peenraha,” nentis ta.

Endise kapteni sõnul on kahtlane ka terve laevameeskonna ülekuulamine. “Tundub, et ka Venemaa silmis ei olnud siin tegu pelgalt kannataja poolega. Siin on midagi muud mängus,” sõnas Kõuts, lisaades, et rahvusvahelise meretava järgi külastavad juurdlusorganid tavaliselt vaid kapteni kajutit ning võetakse temalt tunnistus. “Endise kaugesõidukaptenina võin ma kinnitada, et kapten vastutab. Sest kapten on laevas nagu jumal taevas.”

Kõutsi sõnul kerkib ka päästeoperatsiooni käivitamise mehhanismi vaadeldes mitmeid küsimusi. „Üks väikelaevafirma, mille omanikud on Soome kodakondsuse saanud venemaalased ja mille peakorter asub Riias ning Vene president annab kaitseministrile käsu laev kinni püüda, tekib ju küsimus. Minus tekitas uudishimu, mida seal laevas on nii tohutult tähtsat Venemaa riiklike huvide jaoks, et pea terve eskaader saadeti seda püüdma. Seal oli kolm suurt dessantlaeva ja üks fregat, mis on suurem potentsiaal kui Venemaa rakendas Somaalia piraatide ohjeldamiseks,“ nentis Kõuts, lisades, et Somaalia piirkonnas seilasid kümned kui mitte sajad Venemaa laevad ja seal olid Venemaa riiklikud huvid ilmselgelt rohkem puudutatud.

„Kui vaadata praegu Venemaa siseprobleeme, Inguššia pommiplahvatus tohutute inimohvritega, sinna juurde hüdroelektrijaama üleujutamine, siia lisame veel Russkije Vitjazi hävitajate kokkupõrge. Kui need kõik kokku panna ja lisada veel Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva lähenemise, siis miks mitte selle kõige taustal natuke relvi täristada,“ usub Kõuts, et propaganda käib asja juurde.

Veel tõi Kõuts ühe võimaliku eesmärgina välja Nord Streami gaasijuhtme julgeoleku küsimuse. „Kunagi aastaid tagasi andis Putin korralduse moodustada vastav sõjalaevade grupp, mis peaks tagama gaasitrassi julgeoleku ja toonane Euroopa-poolne reaktsioon oli suhteliselt terav.“