Põlvkondadevaheliste suhete teemaline uuring näitas, et Eestis on Euroopa keskmisega võrreldes rohkem neid inimesi, kes usuvad üksmeele puudumisse noorema ja vanema generatsiooni vahel, selgub uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud küsitlusest.

Tervenisti 76 protsenti eestimaalastest leiab, et noored ja vanad jäävad eriarvamusele selle osas, mis on ühiskonna jaoks parim. Euroopa Liidu maades keskmiselt jäi sama näitaja alla 70 protsendi.  

Kuigi vaid viiendik Eesti elanikest (22 protsenti) nõustub väitega, et vanemaealised inimesed on ühiskonnale koormaks, jääb Eesti koos teiste Balti riikidega ka selle vähest sallivust peegeldava näitajaga teiste Euroopa riikide seas suhteliselt tabeli etteotsa.

Taanis näiteks peab vanemat põlvkonda ühiskonnale koormavaks vaid kümme protsenti vastanuist. Leedus seevastu jagab sama arvamust koguni iga kolmas (32 protsenti).

Eesti elanikud kipuvad nõustuma ka väitega, et kuna vanemad inimesed töötavad järjest hilisemate eluaastateni, jääb noorematele üha vähem töökohti (väitega nõustus 52 protsenti). Samal ajal ollakse positiivselt meelestatud sotsiaaltoetuste osas: valdav enamik eestimaalastest (76 protsenti) usub, et valitsus peaks pensionide ja vanemate inimeste hoolekande jaoks senisest oluliselt enam raha eraldama.

Küsitluse põlvkondadevaheliste suhete teemal viis uuringufirma Saar Poll läbi Euroopa Komisjoni tellimusel käesoleva aasta märtsi lõpus. Kokku küsitleti 1027 15-aastast ja vanemat Eesti elanikku.