Ajateenijaid tahetakse valmidusreservi 4 aastaks
Valmidusreservi määratud üksused formeeritakse sõjalise valmisoleku tõstmise või mobilisatsiooni korral esmajärjekorras kui kiirreageerimisüksused. Valmidusreservis olevad reservväelased peavad olema kättesaadavad kaitseressursside ametile teatatud elu- ja töökohalt ning sidevahenditelt 36 tunni jooksul.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul ei tähenda ajateenistus ja reservarmee süsteem tingimata staatilisi ja aeglaselt mobiliseeritavaid üksuseid. „Tänapäeva kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas on aina tähtsamaks muutunud kiirus, millega riik suudab tekkivatele kriisidele reageerida,“ ütles minister.
„Määrusemuudatus võimaldab meil tunduvalt suurendada valmidusreservi kuuluvate üksuste arvu ning koos viimasel ajal käivitatud ja oma toimivust kinnitanud reservväelaste õppekogunemistega luuakse meie esmasele iseseisvale kaitsevõimele sellega senisest kindlam vundament. Tegemist on järjekordse põhimõttelise sammuga 10-aastase arengukava realiseerimisel ning Eesti tegeliku kaitsevõime kasvatamisel,“ lisas Aaviksoo.
Jaanuaris kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb muuhulgas ette valmidusreservi määratud üksuste reservisoleku aja pikendamist, et seeläbi tõsta kaitseväe 1. jalaväebrigaadi lahingvalmidust. Samuti suurendatakse arengukava kohaselt järgmistel aastatel oluliselt reservõppekogunemiste mahtu, korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem.
