Tegemist on nn tudengisatelliidiiga, mis tähendab seda, et satelliidi kui kandja panevad kokku Tartu ülikooli, tehnikaülikooli ning lennuakadeemia tudengid, rääkis Delfile Mart Noorma Tartu ülikoolist. Päikesetuule kasutamisvõimalust uurivad projektis Estcube veel Soome meteoroloogiainstituut, Helsingi ja Jyväskylä ülikoolid ning Saksa kosmoseagentuur.

Soome paneb kaasa elektripurje, vahendas mtv3.fi agentuuri STT. Elektipurjega võiks kosmoselaev maailmaruumis seilata täpselt nii nagu laev merel - ilma kütuseta.

Eesti satelliit kaalub vaid kilo, olles seega üks pisemaid kõikide satelliitide seas. Suure tõenäosusega stardib satelliit Prantsuse Guajaanast Ladina-Ameerikas.

Päikesepuri võimaldaks kiiret ja odavat planeetidevahelist transporti. Seni on paljud kosmose-tegevused olnud piiratud just ülisuurte transpordikulude tõttu, seisab projekti kodulehel.

Puri peaks toimina nii, et kosmosesse väljutatakse nano‐juhtmed ning lennatakse päikesetuules, kasutades ära satelliidi ja päikesetuule kiiruste erinevust.

Hinnanguliselt on elektriline päikesepuri mitme suurusjärgu võrra efektiivsem kui olemasolevad tehnoloogiad ehk keemilised raketid ning ioonmootorid.

Kui see tehnoloogia tõepoolest toimivaks osutub, muutub mõeldavaks ka planeetidelt, kuudelt ja asteroididelt näidiste kaasatoomine Maale.

See lubaks ka asteroididel leiduvate ressursside kasutuselevõttu, mis omakorda aitaks kaasa energiat tootvate satelliitide valmistamisele, mis edastaksid päikeseenergiat ka Maale. Võrreldes Maal üles seatud päikesepaneelidega on sellise süsteemi eeliseks pidev energiatootmine, mis ei sõltu pinna valgustatusest ega ilmastikust.

Päikesetuul eksisteerib kõikjal planeetidevahelises ruumis, välja arvatud Maa lähiümbruses, mis on kaitstud magnetvälja poolt.