"Koivistot saab ka mõista, tema mõtteviis põhines sellel, et kui Nõukogude Liit kokku kukub, siis kukub ta ise ja väiksed riigid ei saa siin midagi ära teha,” sõnas Vahtre Delfile. „See on terve mõistusega suhtumine.”
Mis aga ajaloolase hinge kriibib, on Soome endise presidendi kunagine väide, et Eestit ei okupeeritud. „Sellega ta ütles, et Eesti liitumine Nõukogude Liiduga oli legaalne, mis on loomulikult vale. Seda ta võiks küll kommenteerida.”
Samas nõustub Vahtre Koivisto ütlusega, et ei Soome ega Eesti ei põhjustanud Nõukogude Liidu kokkukukkumist. „Öölaulupeod seda ei põhjustanud,” naeratas Vahtre, lisades, et samas võisid need ennastsalgavad ja julged üritused olla selleks üheks protsendiks, mis 50-50 olukorras kaalukeeleks olid.
See, kas Koivisto peaks Eesti ees vabandama või mitte, on Lauri Vahtre sõnul sügavalt Koivisto isiklik asi. Kindlasti ei peaks aga süüdistama Soomet ja soomlasi, kuna nende seas on tuhandeid Eesti toetajaid, kes kõik Eesti iseseisvumisele kaasa elasid. „Ma olen neile toetajatele südamest tänulik,” ütles Vahtre.
Soome endine president Mauno Koivisto ütles Soome TV1 hommikuprogrammis esinedes, et Baltimaadel õnnestus taastada iseseisvus tänu Nõukogude Liidu lagunemisele ning selles protsessis polnud ei Soomel ega Eestil määravat osa.
Soome kirjanik Sofi Oksanen ja endine parlamendiliige Jutta Zilliacus ootavad aga Koivistolt vabandamist kannatuste pärast, mida too Eestile taasiseseisvumise ajal põhjustas.
