Muudatused lubaksid piirata kaitsja osavõttu kuriteo menetluses ja kasutada rahutuste vastu kaitseväge ja kaitseliitu, kusjuures kaasamise otsustab valitsus, mitte president, vahendab
"Aktuaalset kaamerat".

Advokatuuri esimees Aivar Pilve hinnangul vähendab antud muudatus presidendi institutsionaalset tähendust Eestis ja tema otsustusvõimete pädevust.

Erakorralise seisukorra seadus jõustus tegelikult 1996. aastal, kuid justiitsministeerium otsustas selles täpsustada näiteks põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet, mis ei ole üheselt lahti seletatud põhiseaduses.

Erakorralise seisukorra väljakuulutamise alusena aga sätestatakse eelnõus vägivallaga seotud pikaajalistest massikorratustest tulenevat ohtu põhiseaduslikule korrale.