Eesti naine saab meestega võrreldes närust palka

Terve Euroopa Liidu piires teenivad naised keskmiselt 17,4 protsenti vähem kui mehed, näitab statistika. Eesti potsatab selle näitajaga Euroopa riikide rivistuses kõige lõppu: meil laiutab meeste ja naiste palkade vahel lausa 30-protsendine erinevus.

Eilsel naistepäeval käivitas Eu­roo­pa Komisjon üleliidulise kampaania meeste ja naiste palga­erinevuse vastu võitlemiseks, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Euroopa Komisjon läheb selle ebavõrdse statistika vastu võitlusse deviisiga „Võrdväärse töö eest võrdne tasu!”.

Naiste ja meeste palgaerinevuse all mõistetakse naiste ja meeste keskmise brutotunnipalga vahet enne maksude mahaarvamist majanduses kui tervikus.

Naised töötavad sageli majandusaladel, kus palgad on keskmiselt madalamad, kui aladel, kus domineerivad mehed. Näiteks supermarketites teenivad naiskassiirid tavaliselt vähem kui kaupluse meestöötajad.

Palgaerinevus vähendab ka naiste eluaegset sissetulekut ja pensioni, põhjustades hilisemas elus vaesust. Eesti 65-aastastest ja vanematest naistest on vaesus­ohus 31%, samal ajal kui meeste puhul on see näitaja 14%.

„Praeguses majanduskliimas on naiste ja meeste võrdõiguslikkus tähtsam kui kunagi varem. Ainult meie kõigi andeid ära kasutades suudame kriisi ületada,” kommenteeris EL-i võrdsete võimaluste volinik Vladimir Špidla.

Kahel korral Eesti pere- ja töötajasõbralikema ettevõtte tiitli pälvinud firma Peep Vain & Partnerid juhti Peep Vainu pani eriti imestama tõsiasi, et kui inimesed teevad sarnast tööd, saavad nad selle eest erinevat palka. Tema sõnul on nende firmas üldiselt mehi ja naisi pooleks, põhitiimis töötab 24 inimest. Kuid ka Vain tunnistas, et suurem vahe tuleb sisse just partnerite ehk juhtiva koosseisu puhul. „Seal on neli meest. Samas on raamatupidaja ja kaks kontori assistenti naised,” märkis Vain.

Vanad kolleegid

„Kaks partneritest on kõige vanemad kolleegid ja koolitajad, kellega algusest saadik on koos tehtud,” selgitas Vain. „Koolitajate hulgas on meeste osakaal millegipärast suurem.”

Miks on naisi üldiselt vähem juhtivatel kohtadel, kus makstakse kõrgemat palka? Vain arvas, et see võib olla mõjutatud Nõukogude aja pärandist või on naised lihtsalt tagasihoidlikumad. „Mehed on jõulisemalt neid kohti haaranud või ennast kehtestanud,” tõi Vain ühe näite.

„Aga samas on naisjuhtidel oma väga selged eelised: suurem intuitiivsus ja suurem inimlikkus, mis iganes see tähendab,” märkis Vain, kelle sõnul tuleb julgustada naisi rohkem kõrgematele kohtadele trügima ja ennast rohkem väärtustama.

Otsustajate seas on naisi vähe

•• Euroopa Komisjoni jaoks koostatud uus eksperdiaruanne kinnitab, et naised on tugevasti alaesindatud majanduslike ot-suste tegemises ja Euroopa poliitikas.

•• Kõigi 27 EL-i liikmesriigi keskpankade juhid on mehed. Veel vähem on naisi kõrgetel ametikohtadel suurettevõtetes – peaaegu 90 % juhtivate ettevõtete (iga riigi aktsiaturu suu­rimad ja likviidseimad ettevõtted) nõukogu liikmetest on mehed.

•• Naisliikmete osakaal riikide parlamentides on viimase aastakümne jooksul tõusnud ligikaudu poole võrra: 1997. aasta 16 protsendilt 24 protsendile 2008. aastal. Euroopa Parlamendis on naiste osakaal sellest tasemest napilt kõrgem (31%). Keskmiselt on riikide valitsustes meesministreid umbes kolm korda rohkem kui naisministreid (25% naisi, 75% mehi).

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines