„Lihtsustatult ja väikse irooniaga toon kas või ühe kurioosse kontrasti – parteisid eelistatakse koguni iseseisvale kohtusüsteemile ja õigusmõistmise toimimisele,” lisas Teder.

Ta pidas silmas, et kohtusüsteemi rahastamist ja kohtunike palka vähendatakse, aga riigieelarvest parteidele eraldatavat raha ei kärbita mingilgi määral. „Parteid on küll demokraatias olulised, aga põhiseaduslikku kohtuvõimu nad ei asenda.”

Ka endine õiguskantsler Allar Jõks oli Reformierakonna ja IRL-i sellise käitumise pärast nördinud ning tõdes, et tegemist on masendava looga.

„Kärbete puhul on öeldud, et pole ühtegi püha kohta või püha lehma, kuid nüüd tuleb välja, et üks siiski on,” nentis Jõks. „Kui siia juurde lisada see, et aastate jooksul pole erakonnad teinud midagi selleks, et oma rahaasju avalikkuse jaoks läbipaistvamaks teha, on erakonna raha puhul tegemist pühamast pühamaga.”

Jõksi sõnul tuleb erakondi vaieldamatult riigieelarvest rahastada ja nende näljapajukile jätmine pole mõeldav. „Kui rääkida neist summadest, mida riigieelarvest erakondadele eraldatakse, siis need on suhteliselt väiksed. Seetõttu oleks see kärbe pigem märgilise iseloomuga.”

Seda märki on Jõksi hinnangul vaja aga just selleks, et sõnale „solidaarsus” anda mingi arusaadav sisu. „Praeguse käitumisega aga minu arvates lörtsitakse sõna „solidaarsus” tähendust.”

Tema sõnul meenutab see jutukest Suure Peetri ja Väikse Peetri moonakotist. „Selline „solidaarsus” võib minu arvates väga paljudele tunduda õigustatult kui näkku sülitamine,” ei hoidnud Jõks ennast tagasi. „Ettevõtjad peavad oma reklaamikulusid vähendama ja töötajaid koondama, riigiasutused peavad sama moodi kokku tõmbama. Mis on siis erakonnas niivõrd erilist?”

Väidetud on, et tugevate erakondadeta oleks Eesti demokraatia ohus, ning Jõks möönis, et iseenesest pole see vale väide. „Aga kas sisejulgeolekult, kaitsekuludelt või sotsiaalkuludelt raha ära võtmine mõjutab Eesti riigi tulevikku vähem kui erakondadelt näpistamine? Millal me ometi jõuame kokkuhoidmisest ühtehoidmiseni?”

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühm avaldas pahameelt, et Reformierakond ja IRL keeldusid eilsel valitsuse istungil ülejäänud elualadega solidaarselt kärpimast erakondade rahastamist. Sotsid olid need, kes tõstatasid küsimuse kärpida ka erakondadele ette nähtud toetust.

„Selline käitumine on moraalitu ja solvab avalikku õiglustunnet,” ütles sotsidest riigikogu liige Hannes Rumm. Seepärast kannavad sotsiaaldemokraadid tänavusest erakonnale riigieelarvest laekuvast toetusest 615 000 krooni ehk 8,3% riigieelarvesse tagasi.

Sotsid ei pidanud valitsuse eilset otsust rakendada alates 2010. aastast erakondadele tehtavatele annetustele tulumaksu piisavaks. „Erakondadele tehtud annetustele tulumaksu kehtestamine on asendustegevus, mis ei asenda erakondade kulude kärpimist,” ütles Hannes Rumm.

Allar Jõks ei osanud öelda, kas sotside selline samm on valimistrikk või odav populism. „Aga vähemasti on see kena žest.”