Kokkuhoid ajab inimesed raamatukokku

Inimeste üha süvenevast kokkuhoiuvaimust kerkib esile üks võitja – raamatukogud, kuhu on viimaste kuude jooksul leidnud tee üha enam inimesi, kes on otsustanud raamatute ja ajakirjanduse ostmise asemel lugemisvara tasuta tarbida.

Tallinna raamatukogude süsteemi kantud lugejate arv on aastaga suurenenud 12 protsenti ja laenutuste arv üle kümne protsendi, kirjutab Eesti Päevaleht.

„2007. aastal hakkas seni langemist näidanud külastatavuse arv näitama aeglustumise märki, kuid tänavu on see asendunud hoopis tõusuga,” teatas Anneli Kengsepp Tallinna keskraamatukogust.

„Oma osa raamatukogu aktiivsemal kasutamisel on majanduslangusel ehk inimesed on hakanud säästlikumalt ja rohelisemalt mõtlema ning eelistama raamatu ostmisele huvipakkuva kirjanduse raamatukogust laenamist.”

Sedasama kinnitavad haruraamatukogude juhatajad. „Meie lugejad räägivad, et nad ei pea mõttekaks enam osta koju ajakirja, mis niikuinii kohe läbi loetakse ja siis seisma jääb ja mille hind on ka suhteliselt kõrge,” lausus Paepealse raamatukogu juhataja Piret Martinov.

Torupilli raamatukogu juhataja Viivi Suursaar väidab, et töötuid on viimasel ajal enam silma hakanud. Ka Kalamaja raamatukogu juhataja Heli Kivi teab, et inimesed otsivad raamatukogu kaudu tööd. „Üha enam inimesi käib raamatukogude internetiarvutites infot saamas ja sealt ka töökuulutusi otsimas,” lausus Kivi.

Keskraamatukogu teenindusdirektori Triinu Seppami sõnul on peale majanduslanguse üks kü­lastatavuse suurenemise põhjusi uus raamatukogude kasutamise eeskiri. „Selle alusel saavad raamatuid, ajakirju, CD-sid ja filme laenata ka need inimesed, kellel p­uudub Tallinna sissekirjutus,” ütles Seppam.

Kõrvuti suure lugemishuviga on paraku muljet avaldav ka Tallinna raamatukogude süsteemi kuuluva kolme teenindusosakonna, 18 haruraamatukogu ja raamatukogubussi Katariina Jee raamatuvõlglaste nimekiri – eelmise aasta lõpuks oli võlglasi üle 5000. Tänavu on kirjanduse tagasisaamiseks plaanis pöörduda kohtutäituri poole. Tagastamis­tähtajast üle läinud päeva eest tuleb raamatukogule maksta kümne sendi asemel 50 senti.

Kalamaja raamatukogu juhataja Heli Kivi sõnul on lugejate seas suurimaks hitiks saanud eelmisel aastal arvukalt välja antud kuulsate eestlaste elulooraamatud. „Helgi Sallo, Ita Ever ja nii edasi,” loetles Kivi. „Neile on juba järjekord tekkinud. Näiteks Mihkel Raua raamatut „Musta pori näkku” ootavad praegu kolm inimest järjekorras, kuid varem on see isegi pikem olnud.”

Lugejate soove mõjutavat enim ajakirjandus. „Vahel näidatakse hommikul televisioonis raamatut, mis alles tuleb välja, ja inimesed tulevad samal päeval raamatukogusse ja küsivad seda, kuigi seda raamatut meil pole,” ütles Kivi. „Samuti tullakse lehe väljalõigetega, kus on raamatu reklaam, ja küsitakse seda raamatut lugemiseks.”

Elulooraamatute populaarsust kinnitab ka Sääse raamatukogu juhataja Merle Tanilsoo. „Meie oma kuulsuste elulooraamatutest räägitakse nii palju, et seda soovitakse ka ise lugeda,” ütles Tanilsoo. „Seejärel pöörduvad inimesed raamatukogusse, et saada konkreetset reklaamitud raamatut, ja sageli juhtub ka nii, et siin nad avastavad, et on ka muid raamatuid, mida nad lugeda tahaksid.”

Säästuaja negatiivne hingus pole raamatukogudest mööda läinud. Tänavusest riigieelarvest eraldati Tallinna keskraamatukogule ligi 1,8 miljonit vähem ja nii on pakutava ajakirjanduse ja kirjanduse valik kriitiliselt üle vaadatud.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines