Seksuaalvähemuste kaitse ühingu esindaja Reimo Mets selgitas Delfile, et kõigepealt tegid nad politseile avalduse, leidmaks inimese, kes väljendi internetiportaali kommentaaridesse postitas. Politsei keeldus avaldust vastu võtmast põhjendusega, et sellise väljendi taga puudub reaalne oht.

Ometi on karistusseadustikus paragrahv 151 kirjas, et tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale — karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Homodel puudub seaduslik kaitse

Kuna politsei avaldust vastu ei võtnud, kaevati edasi Harju maakohtusse, mis otsustas samuti, et tegemist ei ole vaenu ja vägivalda õhutava väljendiga. „Sisuliselt ei tagata seksuaalvähemustele seaduslikku kaitset,“ selgitas Mets.

„Samas on menetlusse võetud kommentaare, mis on õhutanud vaenu rahvusega seoses,“ ei saa politsei käitumisest aru teine SEKÜ liige, vihjates siinkohal kohtupretsedendile, kus netikommentaaris väljendit “juudid ahju” kasutanud noormehele mõisteti sotsiaalse vaenu õhutamise eest väärteo korras 3000 krooni suurune trahv.

Ähvarduskirjad ei ole politsei arvates ohtlikud

„Olen ka ise meilitsi ähvarduskirju saanud,“ tunnistas geiaktivist, kelle sõnul on politsei keeldunud ähvarduskirju menetlusse võtmast, kuna „nende hinnagul puudub reaalne oht minu elule.“ „Kas mind tuleb siis maha lüüa, enne kui politsei tegutsema asub,“ ei mõista geinoor politsei suhtumist.

Justiitsiministeeriumist öeldi Delfile, et karistusseadustiku paragrahvi 151 alusel ei ole 2007. ja 2008. aastal kuritegusid registreeritud. „See on surnud ring,“ nentis geiaktivist. „Politsei ütleb, et kaebusi ei ole, aga kaebusi ei ole sellepärast, et politsei ei võta neid menetlusse.“

„Geid ei ole sõnavabaduse vastu, aga oma sõnade eest peab vastutama“ toonitab SEKÜ liige. Reimo Metsa sõnul võidavad selle kaebuse kohtuliku aruteluga kõik need inimesed, kes tunnevad, et neid on internetis solvatud. „Sõnavabaduse egiidi taha pugedes ei saa kutsuda inimesi üles vihkamisele ja vägivallale,“ selgitas ta.

Kas sõna “pede” on solvav??”

Tartu Ülikooli eesti keele dotsent Külli Habicht tunnistas Delfile, et tema subjektiivsel hinnagul on väljendil „peded ahju!“ selgelt negatiivne varjund. „Kui sõna „pede“ kasutatakse inimese määratlemiseks, siis on sellel halvustav varjund,“ lausus Habicht.

Ka Eesti Keele Instituudi keelenõuande telefonilt öeldi Delfile, et „pede“ ei ole neutraalne sõna ning lisati, et väljendeid, kus kutsutakse kedagi ahju saatma on keeleekspertiisis varemgi olnud. „Ühel juhul käib üleskutse rahvuse, teisel juhul seksuaalvähemuse kohta,“ selgitas keeleekspert.

1995. aastal välja antud „Eesti kirjakeele seltava sõnaraamatu“ IV köite 2. vihikus sõna „pede“ üldse puudub, sõna „pederastia“ kohta on kirjutatud, et tegemist on meestevahelise homoseksualismiga ja lisatud, et pederastia on seadusega karistatav.

2003. aastal välja antud „Eesti slängi sõnaraamatus“ on „pede“ kohta kirjutatud järgmist: teise mehega seksuaalvahekorras olev mees; kirumissõna meesterahva kohta.

Märksõna „pede+mees“ seletatakse järgmiselt: geimehed peavad seda solvavaks sõnaks, kuid kasutavad seda mõnikord ise enda kohta iroonilise varjundiga.

Eesti õigekeelsussõnaraamatu 2006. aasta andmetel tähendab sõna „pede“ slängis pederasti.