Siiani pole päris täpselt teada, kust loom pärit on ja kuidas ta saarele sai — kas Saaremaalt ja mööda jääd või Lätist ja ujudes.

Kui Ruhnu vallavanem Aare Sünter ütles Delfile, et tema teada tegutses metsaloom saarel nii mullu suve lõpus-sügisel, siis Eesti jahimeeste seltsist öeldi, et emis oli saarel juba enne kuulsat Ruhnu karu.

Saare rebane paistab aga endiselt silma suure julgusega. „Päris saba küll ei liputa ja vastu kintsu nühkima ei tule,“ ütles Sünter, kuid rebane julgeb siiski palju: inimese peo pealt toitu võtta, lastel pead silitada lasta ning elumaja koridoris magada.

Seda seepärast, et ta on saarel üles kasvanud ja inimesega kutsikast peale harjunud. Saarel üleskasvanud rebasekutsikaid on teada vähe.

„Ja Ruhnu karu ei olnud reklaamitrikk,“ kinnitas Sünter. Karu on siiski ammu üle mere tagasi läinud nagu enamus sinna sattunud loomad mingil hetkel teevad, sest Ruhnu on neile liiga väike.