“Inimeste pettumus toob kaasa poliitilisi tagajärgi kõikides Balti riikides,” märkis Danske Bank AS peaanalüütik Lars Christensen. “Poliitikud on praegu väga piiratud oma tegemistes ja seda on väga raske inimestele teadvustada,” vahendab EPL Online Bloombergi.

“Kommunikatsioon inimestega pole toiminud ja seda pole siiani,” kurtis Kaunase tehnikaülikooli politoloogiaprofessor Algis Krupavicius. Professoritele ja õpetajatele lubati Leedu eelmise valitsuse poolt 20 protsendilist palgakasvu, kuid tegelik palgakasv oli ainult 5,6 protsenti. “Inimesed on pettunud, et otsused on tehtud kiiresti.”

Samas märgiti artiklis, et vastupidiselt praegu toimuvale kontrastina kasvas 2006. aastal kõigis kolmes Balti riigis majandus kiiremini kui ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikides. Nüüd tuleb aga poliitikutel seista silmitsi kulutuste kärpimisega ja palgakärbetega. Eestis on valitsuse toetus langenud madalamale alates 2005. aastast, selgus Emori poolt korraldatud uuringust.

Läti on majanduskriisi tõttu läbi teinud suurima languse. Kui 2006. aastal oli riigi SKP kasv veel 12,2 protsenti, mis oli suurim Euroopa Liidus, siis nüüd on tegu kõige viletsama riigiga ühenduses. Lätile järgneb Eesti, kus SKP vähenes viimases kvartalis 3,5 protsenti. Leedus oodatakse majanduse kukkumist tänavu 4,8 protsenti. Samal ajal oli Euroopa Liidus SKP kasv 0,6 protsenti.