Selliseid kõnesid, kus politseil palutakse anda nõu ootamatute olukordade puhul või võtta endale infoliini roll, tuleb ööpäevas Jõhvi juhtimiskeskusesse umbes paarkümmend, kirjutab Põhjarannik.

Kordades suurem on aga kõnede hulk, mis saabuvad Ida-Eesti häirekeskusesse: ööpäevas on neid kogu Virumaa peale keskmiselt 800-900. Ning neist vaid 150 on reaalsed väljakutsed. Keskuse juhataja Meelis Mesi jagab tühikõnelejad kolmeks.

Esimene seltskond on sisuta kõned, kus keegi võib lihtsalt torusse nohiseda või midagi seosetut rääkida. Teise rühma kuuluvad kuritahtlikud valeväljakutsed. Kolmandad on aga need, kes helistavad häirekeskusesse, sest arvavad, et on sattunud hädaolukorda või näevad kusagil metsatukast suitsu tulemas. “On ka UFO-teateid, kuid neid on aastas mõni üksik,” sõnas Mesi.

Abikõnede vastuvõtjad, nagu ka psühholoogid, teavad, et mõnedele inimestele mõjub aktiveerivalt täiskuu. “See on täiesti nii,” kinnitab Ivo Tamm. Ja toob näiteks ühest väikealevist helistanud tädikese, kes kaebas, et naabrid teda kiiritavad ja kas politsei ei saaks midagi ette võtta. “Soovitasin tal siis poodi minna ja fooliumi osta. Ütlesin, et see kaitseb kiirituse eest.”

Kui tädike tagasi helistas ja kurtis, et nende külapoes fooliumi ei müüda, soovitas Tamm osta šokolaadi, mis ju fooliumisse pakitud. “Ta helistas tagasi ja oli väga tänulik, ütles, et šokolaadiümbris aitas.”

Peale täiskuu on tühikõnede hulk tavalisest suurem kalendrikuu algul, kui on palgapäevad ning makstakse välja kõiksugu toetusi. Alkoholipruukimine suureneb ning sellega ka politseisse helistamine.

“Võin julgelt öelda, et tegelikult on 70 protsenti sellistest helistajatest joobes,” kinnitab Tamm.