Olukorras, kus tänaseks on kiivalt varjatud isegi roolijoodikute ja koolilõpetajate nimede avaldamine, võib aga iga soovija sattuda kas juhuslikult või teadlikult otsides avalikule ja mahult suurele andmebaasile, kus on avaldatud kõigi Eesti kodakondsust taotlenud inimeste nimekirjad ja - veelgi enam - neist paljude puhul ka delikaatsed isikuandmed, kirjutab
.

Eriti kurioosseks muudab olukorra see, et tavapäraselt range ligipääsupiiranguga info on tehtud eranditult avalikuks just nende inimeste puhul, kellele on Eesti valitsus oma korraldusega keeldunud Eesti kodakondsust andmast. Eesti kodakondsuse saanute või sellest loobunute puhul on reeglina piirdutud nimede ja sünniaegadega.

Kodakondsuse saamiseks vaeva näinud, ent pettunult passisaajate järjekorra ukse taha jäetuid karistab Eesti riik täiendavalt sellega, et paneb avalikku veebi välja vägagi täpsed andmed kogu nende karistusregistri andmete kohta, kõrvale pole jäetud pisimaidki ja ammu kustunud väärteorikkumisi.

Sellise asjade käiguga peaks seega arvestama iga hallipassiomanik, keda Eesti praegu miljoniliste kampaaniate ja väljamaistest telekanaleist ostetud propagandasaatega enda alamateks püüab meelitada.

"Karistusandmete avaldamise vajadus seoses Riigi Teatajas ilmuvate valitsuse kodakondsuskorraldustega on tõepoolest küsitav. Karistatus ju teatavasti kustub teatud aastate möödumisel ning arhiveeritakse ka karistusregistri andmestikust," ütles andmekaitseinspektsiooni juht Viljar Peep.