Times: Simm reetis raketikilbi ja küberkaitse?

NATO südames olnud spioon võis Vene luurele edastada salajasi andmeid USA raketikilbi ja NATO küberkaitseprogrammi kohta, kirjutab Briti ajaleht Sunday Times Herman Simmile viidates.

Euroopa Liidust ja NATO-st on USA ohvitseri järelevalve all Tallinna lennanud mitmeid uurimismeeskondi, et saada ülevaade kõige tõsisema külma sõja järgse NATO-vastase spionaažijuhtumi ulatuse kohta, kirjutab Sunday Times.

Mida kauem nad juhtumi kallal töötavad, seda selgemaks saab reetmise tagajärgede kogu ulatus, kirjutab Saksa ajakiri Der Spiegel. Üks Saksamaa ametnik kirjeldas Vene luure imbumist NATO struktuuridesse kui katastroofi.

Võrdlusi tehakse endise USA luure keskagentuuri CIA vastuluureosakonna juhi Aldrich Amesiga, kes oli tegelikult Vene tippagent USA-s.

Simmi juhtum meenutab Sunday Timesi sõnul vanamoodsat külma sõja aegset spioonilugu. Simm kasutas raadiosaatjat, et kokku leppida kohtumisi oma kontaktisikuga, kes esines Hispaania ärimehena. Nagu 1950. ja 1960. aastatel viis operatsiooni läbi abikaasadest koosnev spioonidepaar.

Simm jäi vahele vigade tõttu, mis on saatuslikuks saanud moodsatele spioonidele juba alates sellest, kui KGB esimest korda lääne vastu luurama hakkas. Simm ostis Sunday Timesi andmetel mitmeid väärtuslikke maatükke ja maju.

Teiseks muutus tema kontaktisik hooletuks ja püüdis värvata teist agenti, kes sellest julgeolekuorganitele teada andis.

Simm juhtis kahepoolsetel läbirääkimistel salajase andmeside kaitsmise üle valitsusdelegatsioone. Nüüd võib Tallinnas asuva küberkaitsekeskuse tulevik Sunday Timesi hinnangul ohus olla.

Tähtis küsimus Simmi juhtumi puhul on, kas ta tegutses üksi. Kõrge Eesti politseiametnik palus Sunday Timesi andmetel 1990. aastatel Suurbritannias asüüli, väites, et püüab põgeneda Vene salateenistuse surve eest müüa neile saladusi.

NATO on keeldunud juhtumit kommenteerimast, kirjutab Sunday Times. Pole aga kahtlust, et juhtum on tõsine alandus. Kuigi Venemaa kaotas agendi, on ta saavutanud taktikalise võidu, külvates usaldamatust NATO läänepoolsete liikmete ning uute Ida- ja Kesk-Euroopa riikide vahel.