Eestlased alles lakkusid SMS-laenude haavu, kui aprilli alguses maabus siin uus fenomen, mis ajab päid segi ja tühjendab taskuid, — interneti kiiroksjonid. Eestit tabas tõeline buum: poole aastaga alustas üle 20 kiiroksjoni pidaja ja pea iga nädal toob mõne ostuhasarti kütva portaali juurde. Samas on mitu saiti juba võlgade ja pettusekahtluse saatel kadunud, vahendab “Pealtnägija” koduleht.
“See on nagu kunagi kullapalavik Ameerikas, kui kõik tormasid kulda kaevandama, aga lõpuks praktiliselt keegi rikkaks ei saanud. Aga labidamüüjad said väga rikkaks,” iseloomustab toimuvat finantsfoorumi Tarkinvesor.ee asutaja Kristjan Lepik. Pealtnägija sukeldus selle äri köögipoolele ja avastas, et lihtsameelsel on tõesti suur tõenäosus rahast ilma jääda.
Skeem on nutikas. Klassikalise oksjoniga sarnaneb see ainult esmapilgul. Põhierinevus on, et raha ei kuluta mitte ainult oksjoni võitja vaid kõik osavõtjad. Iga hinna tõstmine maksab — näiteks 10 krooni. Teine erinevus on, et haamrit vibutava džentelmeni asemel tiksub taimer — iga uue pakkumise tegemiseks on aega näiteks kaks minutit. Ja kolmandaks — hinda saab korraga tõsta ainult mõne sendi haaval. Siit ka rahvasuus levinud nimi: sendioksjonid.
Aga nii vilunud mängurid kui mitmed oksjonikorraldajad ise väidavad, et särava fassaadi taga käib kohati räpane mäng. Kui esimesed signaalid sai Tarbijakaitse juba suve algul, siis tänaseks on kiiroksjonite kohta tehtud kümme ametlikku kaebust. Neist kuus puudutavad Hinnaralli.ee lehekülge, mis ei toimeta võidetud kaupa kätte.
