“Isiklikult ma arvan, et kardinaalselt saavad suhted Eesti ja Venemaa vahel paraneda ainult ühel juhul — kui kehtestatakse nn. nullvariant ehk Eesti kodakondsus antakse kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad. Kõik muu oleks muidugi edasiminek, kuid sellest oleks vähe, et lahendada reaalseid probleeme, mis on inimestel, kes juba varsti 20 aastat elavad Euroopale täielikult ainulaadsetes mittekodakondsuse tingimustes,” rääkis Kossatšov venekeelsele Delfile antud intervjuus.

Vene kodakondsuse populaarsuse tõusust Eesti venekeelsete elanike seas rääkis Kossatšov, et raske on anda kindlaid soovitusi, sest iga inimene teeb sellise otsuse enda jaoks ise. “Isiklikult arvan, et mida rohkem on Eesti venekeelsed inimesed Eesti kodanikud seda lihtsam on neil ka oma õigusi kaitsta,” arvas Kossatsov, kelle arvates takistab seda praegu Eesti kodakondsuse saamise liigselt keeruline protseduur.

Delfi küsimusele, kas 2007. aasta aprillirahutuste ajal Venemaa poolt tehtud sammud (nagu transiidi vähendamine), mis väidetavalt kahjustasid majanduslikult kõige rohkem siinseid venekeelseid elanikke, olid ikkagi õigustatud, vastas Kossatšov, et peab toonaseid samme vältimatuks. “Kuid ma loodan, et need meie kaasmaalased, kellele nimetatud meetmed raskusi valmistasid, hakkavad lihtsalt aktiivsemalt kaasa rääkima Eesti elus, sõltumata sellest, kas neil on Eesti kodakondsus või mitte, et Vene-Eesti suhted oleksid normaalsemad,” lisas riigiduuma väliskomisjoni esimees.

Kossatšovi hinnangul on praegu Eesti venekeelne elanikkond lõhestatud. “Ta ei ole konsolideeritud ja me näeme seda ka iga kord parlamendi- ja kohalikel valimistel.”

Kossatsovi väitel üritab Venemaa küll Eesti venekeelsete inimeste probleeme lahendada, kuid selles osas olevat nende võimalused piiratud, sest Eesti on iseseisev riik. “Eesti poliitikat saavad muuta ainult Eesti elanikud.”