Praeguse peretoetuste seaduse kohaselt saavad algkoolis, põhikoolis, põhikoolibaasil kutseõppeasutuses või gümnaasiumis õppivad lapsed kooliaasta alguses 450 krooni suurust koolitoetust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Samuti viiakse eelnõuga ajateenija lapse toetuse finantseerimine kaitseministeeriumi eelarvesse. Ajateenija lapse toetuse suurus (750 kr kuus) ja selle maksmise tingimused ei muutu.

Eelnõuga lõpetatakse ka lapsehooldustasu maksmine vanemale, kellele makstakse samaaegselt vanemahüvitist. Eelnõu kohaselt ei maksta vanemahüvitist saavale vanemale lapsehooldustasu ühegi lapse kohta peres.

Töö- ja puhkeaja seadust täiendatakse lõikega, mille kohaselt ei anta vaheaegu lapse toitmiseks, kui lapse kasvatamise eest makstakse vanemahüvitist.

Valitsus leidis, et lapsetoitmisvaheaegade andmine ja nende hüvitamine riigieelarve vahenditest ei ole põhjendatud, kui üks vanematest juba saab sama lapse kohta vanemahüvitist, mis võimaldab tal ka kasutada vaba aega lapse toitmiseks.

Puhkuseseaduse muudatus tagab õiguse kasutada ettenähtud isapuhkust, kuid kaotab isapuhkuse eest riigieelarvest makstava hüvitise.

Ohvriabi seaduse muudatusega kaotatakse ohvriabiteenuse vältimatu abi korras telefoniteenusena osutamise kohustus.

Ravimiseadust muudetakse eesmärgiga tagada ravimiameti teenuste eest võetavate tasude õiguspärasus ja vastavus tegelikele kuludele ning viia ravimiseaduse rikkumiste korral kohaldatavad trahvimäärad vastavusse rikkumiste ohtlikkusega.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuse järgselt on töötervishoiuteenuse osutajana registreerimist taotlev isik kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Riigilõivuseaduse muudatustega tõstetakse ravimiameti toimingute ja ravimiseaduse alusel võetavaid riigilõivumäärasid selliselt, et need kataksid toimingutega seotud kulud.