Ansip: valitsemise kulusid ei saa vähendada

Eesti majanduse hea tervise aluseks on peaminister Andrus Ansipi sõnul range eelarvepoliitika, samas pole võimalik valitsussektori kulusid oluliselt vähendada, sest see muudaks riigi olematuks.

Eesti majanduse viib uuele tõusule paindlik tööturg, milleks tuleb kiiresti rakendada uus töölepingu seadus ja inimesi suunata elukestvasse õppesse, ütles Ansip täna Äripäeva konverentsil.

Samuti tuleb jätkata ekspordi ning teadus- ja arendustegevuste toetamist ning kindlasti tuleb jätkata range eelarvepoliitika ning lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemiga, rääkis Ansip konverentsil "Äriplaan 2009".

Peaministri hinnangul on Eesti tööturul suured pinged ning Eesti tööturu regulatsioon ei vasta kaasaegse majanduse vajadustele. „Eesti suurim probleem on kvalifitseeritud tööjõu vähesus ja tööturu paindumatus,“ ütles valitsusjuht.

Peaminister lubas konverentsil osalejatele, et elukestva õppe rahastamine kahekordistub kolme aastaga. Ka investeeringud hariduse infrastruktuuri on jõuliselt kasvanud.

Eesti on Doing business 2009 tööturu paindlikkuse näitaja poolest 163. kohal 181 riigi hulgas. „See hinnang on selgelt hävitav,“ ütles Ansip. Ka Euroopa Komisjoni hinnang on olnud ühene: “Eesti peamine väljakutse on vähendada väga kiiresti tööturu jäikust. Selleks on vaja uut töölepingu seadust.”

Peaministri hinnangul on Eesti majanduse hea tervise aluseks jätkuvalt ka range eelarvepoliitika, lihtne maksusüsteem ja efektiivne riik. „Meil on võimalik muuta Eesti riiki veelgi efektiivsemaks,“ ütles peaminister.

Samas ei ole Ansipi hinnangul võimalik Eesti valitsussektori kulusid oluliselt vähendada, sest see tähendab riigi olematuks muutmist. Meie valitsussektori kulutused võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on väga väikesed (vaid 33,7 protsenti SKP-st).

Peaminister tuletas meelde, et Eesti reservid on kasvanud peamiselt kahe viimase aastaga. 2007. aasta ülejääk oli 7,8 miljardit, 2006. aastal 7,4 miljardit ja 2005. aastal 3,2 miljardit krooni.

Ansip viitas on kõne lõpus ka eelarve jäigale struktuurile. „Eelarve peab olema paindlikum,“ ütles Ansip, kelle sõnul läheb eelarvekasv automaatselt toetusteks.

Sotsiaalministeeriumi kulud moodustavad kogu riigieelarve kuludest 43,9 protsenti. Samal ajal kui siseministeeriumile kulub 7 protsenti, haridus- ja teadusministeeriumile 7,1 protsenti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 8,4 protsenti, kaitseministeeriumile 5,7 protsenti, põllumajandusministeeriumile 5,4 protsenti ja kultuuriministeeriumile 2,6 protsenti.