Ansipi sõnul on Simmi vahistamine alles esimene vahefiniš suures töös. „Ta võeti kuueks kuuks vahi alla ja see, mis praeguseks on tehtud, on veel väike töö võrreldes sellega, mis seisab ees: kus, kui suur ja täpselt milline kahju on riigile tekitatud,“ ütles peaminister Päevaleht Online’ile.

Valitsusjuht rõhutas, et Simmi vahistamine ei tohi viia praeguse kaitseministeeriumi süüdistamiseni. „Süüdlane on meil käes,“ rõhutas Ansip.

Süüd ei tohiks peaministri sõnul veeretada ka nendele, kes Simmi kunagi tööle võtsid. „Ka neid inimesi ei tohiks kergekäeliselt süüdistada,“ ütles Ansip ja lisas, et Simmi kaitseministeeriumisse tööleasumist tuleb uurida. „See tuleb kindlasti läbi arutada, seda teeb kindlasti ka KAPO.“

Ansip ei soovinud spekuleerida, kas ja kui suurt kahju on võimalik riigireetmine Eesti mainele välispartnerite seas juba teinud. „Meie partnerid on olnud toimuvaga kursis,“ ütles peaminister üksnes.

Välismaailma ja –meedia informeerimist valitsusel siiski plaanis ei ole: „Kui asi puudutab riigisaladusi, siis ollakse üldiselt kidakeelsed, infot annab prokuratuur.“

Valitsusjuhi sõnul peab lisaks Simmi võimaliku süü välja selgitamisele valmima selge kava, kus on keskendatud taoliste kahjude kordumise tõenäosuse minimeerimisele.

„Kõik reeturid peavad arvestama, et nad jäävad ükskord vahele,“ ütles Ansip.

Riigiprokuratuuri taotlusel vahistas Harju maakohus eile endise kõrge riigiametniku Herman Simmi, keda kahtlustatakse salastatud teabe ebaseaduslikus kogumises ja selle edastamises välisriigile.

Samuti vahistati Herman Simmi abikaasa, keda kahtlustatakse riigireetmisele kaasaitamises, teatas riigiprokuratuur.

Kriminaalasja menetlevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet, tehes uurimise raames koostööd teabeameti ja kaitseministeeriumiga.