Riik säästab kõige väetimate pealt
“Õpilaskodude toetamise projekti raha ei olegi mõeldud eriinternaatkoolide õpilastele. Kohatoetusest ilma jäänud koolide arvelt ei hoidnud haridus- ja teadusministeerium sentigi kokku,” kinnitab ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva.
2006/2007. õppeaastast alates on toetuse suurus olnud 3000 krooni kuus. Eelnevatel aastatel saadi raha lisaeelarvest, näiteks mullu jagati hariduslike erivajadustega õpilaste internaatide vahel kaks miljonit. Lisaks väidab ministeerium, et rahastamise lõpetamises lepiti kevadel kokku kohalike omavalitsustega.
Tallinna haridusamet selle väitega ei nõustu. “Õpilaskodude määrus ei erista tavakoole hariduslike erivajadustega laste koolidest, seega pole ka jutt varasematest vabadest vahenditest asjakohane,” teatas ameti info peaspetsialist Leini Jürisaar. “Arusaamatuks jääb see, miks rahapuudusel diskrimineeritakse just kõige enam abi vajavat gruppi,” lisas ta.
Jürisaare sõnul toetati kõiki õpilaskodusid varem ühesugustel alustel. “Aasta-aastalt on õpilaste arv internaatkoolides kasvanud ja riigieelarveline eraldis ei kata enam vajalikke kulusid,” märkis ta. “Ilmselt seetõttu tegi ministeerium koostöökogule ettepaneku see projekt lõpetada ja anda õpilaskodude finantseerimiseks uued alused.”
Nägemis- ja kuulmispuudega lapsi koolitab lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni Tallinna Heleni kool. “See teade, et meilt võetakse toetus ära, mõjus külma du‰ina,” tõdes kooli direktor Airi Püss, kes sai otsusest teada alles 8. septembril ja oli 462 000 krooni kohatoetust esimese poolaasta eelarvesse juba plaaninud. Hoobi saab tema sõnul põhikool, mille 66 lapsest elab õpilaskodus 28.
Ebameeldivat tunnet tekitab direktoris ka haridusministeeriumi ettepanek, mille järgi võiksid toetust saada ainult riikliku tavaõppekava järgi õppivad lapsed. Neid on koolis praegu 13. “Võimalused võetakse seega ära kõige väetimatelt,” nentis Püss. Lisaks on praegu rahastamata ka need 13, kellel selleks vastuvaidlematu õigus oleks. Miks, seda direktor ei tea.
Heleni kool on Eestis ainus õppeasutus, kus koolitatakse ka liitpuudega pimekurte. Kuigi vormiliselt on tegu Tallinnale kuuluva munitsipaalkooliga, tuleb õpilasi, kes nädala sees õpilaskodus majutust vajavad, ka Saaremaalt ja Läänemaalt. Samuti on see ainus kuulmispuudega lastele gümnaasiumi õppekava pakkuv erikool Eestis. Ka paljudel nägemispuudega lastel on Tallinna lähemal tulla ja nädalavahetuseti kodus käia kui näiteks Tartust Emajõe koolist.
Kohustuse rahastada kõiki munitsipaalharidusasutusi on võtnud riik endale ise. Ka õpilaskodu käsitatakse kooli struktuuriüksusena ning tänavu töötab munitsipaalkooli struktuuriüksusena 38 õpilaskodu. Toetuseta jäid erivajadustega õpilaste koolid.
Tallinna 1. internaatkool taotleb otsuse ümbervaatamist. “Vastav teade tuli 3. septembril, kui õpilaskodu oli komplekteeritud, inimesed tööl ja toitlustusfirmaga leping sõlmitud,” seisab kirjas. Enamik kooli õpilastest on lapsinvaliidid või on neile puudeaste määratud lapseeas. Suur osa lastest vajab ööpäevast järelevalvet, mis muudab oluliseks pikapäevakooli- ja õpilaskoduteenuse.
Heleni kool kirjutas haridusminister Tõnis Lukasele: “See on meie arvates väiksemate vaimsete võimetega õpilaste diskrimineerimine ja vastuolus EV põhiseadusega ning puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglitega. Eriti arusaamatu on meile niisuguse otsuse tegemine ilma pooli eelnevalt informeerimata ja selle otsuse rakendamine hilinenult.”
